Kama rääkis ETV saates "Kahekõne", et kui võrrelda praegust Eestit ühiskonnaga, millest 20 aastat tagasi tulime, julgeb ta küll öelda, et sellist Eestit me tahtsime.

"Võin praeguse Eesti kohta teha väga palju kriitikat, ja põhjusega, aga laias laastus on meil väga hästi läinud," nentis Kama.

Samas tunnistas ta, et teda häirib Eesti riigi juures mitu asja.

"Olen ise maainimene ja elan Lõuna-Eestis, sealt vaadates paistavad mõned asjad teisiti kui Tallinnast. Minu jaoks suurim tegematajätmine Eestis on regionaalpoliitika. Kui võrdleme kümne aasta taguse rahvaloenduse tulemusi praegustega ja vaatame, mis on juhtunud elanike arvuga maakondades, tekib küsimus, mis siin toimub - nagu sõda oleks üle käinud," ütles Kama. "Sel teemal olen meie praeguse riigi ja möödunud 20 aasta suhtes väga kiitiline".

Ta lisas, et naised ei jõuaks nii palju sünnitada, kui palju rahvast Eestist ära läheb. Küsimus, kes ja mida peaks tegema, on aga väga keeruline ja lai.

"Minu jaoks hakkab see peale ühiskonna väärtushinnangutest kõige laiemas tähenduses," sõnas Kama ja selgitas, et kui näiteks välismaale tööle saamine on ühiskonnas esile tõstetud väärtus, siis ei ole meil lootustki.

Poliitikast lahkumist Kama ei kahetse ja naasmist ei plaani. "Poliitmaastik, milles tegutsetakse, on nende aastatega oluliselt muutunud. Ei taha öelda midagi halba ühegi konkreetse erakonna või poliitiku kohta, aga see, mis on juhtunud Eesti ühiskonnas erakondade rolliga, siin on midagi väga valesti," tunnistas ta.

Kunagine poliitik tõi välja ametnike sundpolitiseerimist ja seda, kuidas vallavanem peab erakonda vahetama, et kultuurimajale katus peale saada. Tema sõnul on kogu erakondlik tegevus läinud selles suunas, et ei mõelda, mida tahetakse ära teha, vaid millest kasu saadakse ja mis hääli juurde toob.

"See süsteem neelab ära täiesti mõistlikud, tublid ja asjalikud inimesed," nentis Kama.

Ta rõhutas aga, et asjad saavad muutuda alles siis, kui muutuvad valijate seisukohad.