Soomlasi ei lastud uurima Soome lahte saastavat Vene väetisetehast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Venemaal Kingissepas asuv Eurochemi väetisetehas, mille territooriumilt väidetavalt voolab Soome lahte 1000 tonni fosforit aastas, ei lasknud kolmapäeval sisse Soome spetsialistide komisjoni, kes tahtis tehase tööd uurida.
Saastamise avalikustas eelmisel nädalal Läänemere kaitse komisjon HELCOM. Tehas eitab, et on fosforireostuse allikas ja on lubanud selle koos Soome teadlastega välja selgitada, vahendas Yleisradio uudisteportaal.

Yleisradio korrespondendi Marja Mannise sõnul on ettevõte valmis reostuse allika väljaselgitamiseks tellima laiaulatusliku rahvusvahelise uurimuse ja maksma selle eest. Kingissepa tehases väideti aga, et HELCOM-i uurimustulemused avaldati liiga vara ning et neil pole piisavat teaduslikku alust.

Kingissepa tehast on rekonstrueeritud kümme aastat ja ettevõtte väitel on fosforiheitmed kogu aeg vähenenud ning praegu on need alla 20 tonni aastas.

Manninen rääkis, et tehas tahtis heitmete hulka tõestada eri paigust veeproove võttes. Nende põhjal on aastane heitmete hulk 35 tonni ümber ega ulatu 1000 tonni lähedalegi.

Mannise sõnul ei väida tehas, et HELCOM-i uurimustulemus ei pea paika, on aga seda meelt, et reostaja on keegi muu kui Eurochemi väetisetehas. Variantidena pakutakse mõnda teist käitist või põllumajandust.

"Üks variant võib olla sel maa-alal asuv ja kaua aega tagasi suletud fosforiidikaevandus, mida ei ole veel saadud uurida," ütles Manninen.

Luga jõkke suubuvast ojast võeti veeproove, et määrata tehase Fosforit heitmete kontsentratsiooni vees. Uudisteagentuuri Portnews korrespondendi teatel rääkis sellest ajakirjanikele tehase valdaja, aktsiaühingu MHK Eurochem haldusdirektor Igor Štšelkunov. Proovide tulemused ei ole tema sõnul veel teada, kuid ta avaldas veendumust, et tehasel ei saa olla jõe ökoloogiale olulist mõju.

Väidetavalt on tehas viimase kümne aasta jooksul kulutanud keskkonnakaitsele 47 miljonit dollarit, mis on võimaldanud vähendada õhureostust kolm ja veereostust 7,5 korda. 2015. aastani tahetakse keskkonnakaitse eesmärkidel aga täiendavalt kulutada 32 miljonit dollarit.

Toimetaja: Heikki Aasaru

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: