Täna Tallinna ülikoolis alanud kahepäevasel konverentsil räägitakse Juri Lotmani teadlaserollist ning meenutatakse teda kui inimest, kolleegi ja õpetajat. Koos abikaasa Zara Mintsiga peetakse teda Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajajaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma ei ole kindel, kas see koolkond oleks välja kujunenud ilma temata. Selle üle võib spekuleerida. Võib-olla oleks olnud midagi muud, mingisuguse teise kujuga asi. Mitte selline Moskva-Tartu koolkond, nagu see meil täna on. Muidugi öeldakse, et ühest inimesest kunagi ei sõltu kõik, aga ma arvan, et ta oli vajalik komponent sellel juhul," ütles Eesti semiootikavaramu juhatuse liige ja Tallinna ülikooli lektor Piret Peiker.

Petrogradis sündinud ja Leningradi ülikooli lõpetanud Lotmani teadlasekarjäär sai olude sunnil alguse Eestis.

"Temal, hiilgavalt Leningradi ülikooli lõpetanul, ei lastud 1950. aastal töötada, sellepärast, et ta oli juut. 1960ndatel aastatel oli Juri Lotman juba tuntud kogu maailmas. Tema töid tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse," ütles Tallinna ülikooli vanemteadur Tatjana Kuzovkina.

Lotmani arhiivi ja raamatukogu baasil loodud semiootikavaramu tegutseb Tallinna ülikooli ruumides. Andmebaasi väljatöötamine veel käib, sest käsikirju ja dokumente on tohutu hulk. Näiteks ainuüksi Lotmanile ja Mintzile saadetud kirju on ligi 18 tuhat.

Piret Peikeri sõnul on arhiiv väga huvitav ning sealt on juba praeguseks avastatud mitu varem avaldamata käsikirja, mille olemasolust isegi ei teatud. "Nüüd me järjest anname siin neid välja ja toimetame. Näiteks üks huvitav külaline oli Umberto Eco, kes tuli Juri Lotmani joonistusi vaatama," rääkis Peiker.

Juri Lotman on maetud Tartu Raadi kalmistule.