Estonian Air lõpetas eelmise aasta rekordkahjumiga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1333113480000 | amCalendar}}
Estonian Air sai eelmisel aastal oma ajaloo suurima kahjumi ning ettevõtte nõukogu esimees Joakim Helenius kinnitas, et ei ole tulemusega rahul.
Estonian Airi aastakahjumiks kujunes 17,3 miljonit eurot. Võrreldes varasema aastaga kasvas kahjum 6,6 korda.

Estonian Airi kinnitusel mõjutas tulemusi kõige enam 40% kallinenud kütus.

"Kütusekulude suurenemine tulenes ka sellest, et meil polnud õige suurusega lennukeid," ütles Estonian Airi juhatuse liige Wade Stokes.

"Seetõttu ei olnud me võimelised selliste reisijavoogude juures oma suuri Boeinguid piisaval määral reisijatega täitma," märkis ta.

"Lisaks tekkisid 1,8 miljoni euro suurused erakorralised kulud, mis olid seotud Boeingute tagastamisega ning Boeingu mootori remondikulude mahakandmisega," märkis Stokes.

Nõukogu esimees Helenius ütles samas, et kuigi eelmisel aastal oli lennunduses madalseis ning võrreldes Põhjamaade konkurentidega oli kahjum väiksem, ei saa sellega rahule jääda.

Tema sõnul on nõukogu seadnud juhatusele ülesandeks järgmise 24 kuu jooksul kasumisse jõuda.

"Uue tegevjuhtkonna valimine ja uue äristrateegia kinnitamine eelmise aasta teises pooles oli möödapääsmatu," kinnitas Helenius.

"Need otsused on meie tegevusnäitajatele juba avaldanud positiivset mõju, eelkõige on kasvanud reisijate arv ja müügikäive," lisas ta.

"Järgneva kahe aasta jooksul peab otsuste mõju kajastuma ka finantsnäitajates," rõhutas Helenius.

Estonian Airi käive kasvas eelmisel aastal 12% 76,1 miljoni euroni ning reisijate arv 16% 678 000-ni.

"Selle aasta eesmärk on teenindada 850 00 reisijat ja praeguste näitajate poolest peaks see eesmärk olema saavutatav," ütles Helenius.

Estonian Air ei ole kasumit teeninud alates 2005. aastast. Eelmise aasta keskel kaotas töö senine Estonian Airi juht Andrus Aljas ning tema asemele palgati Tero Taskila.

Tööle asudes kinnitas Taskila, et loodab ettevõtte tänavu kasumisse viia. Samas tunnistas ta hiljuti, et kui kütuse hindade kiire kasv jätkub, ei pruugi see ka tänavu juhtuda.

Eelmise aasta seitsme kuuga teenis Taskila keskmiselt 33 200 eurot kuus, mis tegi temast ülekaalukalt kõige suurema palgaga riigifirma juhi.

Toimetaja: Oliver Kahu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: