Air Baltic tutvustas teisipäeval oma äriplaani, mille ettevõtte nõukogu heaks kiitis, et Läti riikliku lennufirma konkurentsivõimet säilitada.

Eelmine äriplaan, mis tehti avaliku enampakkumise ettevalmistamiseks, nägi ette reisijate arvu ja piletitulude püsivat kasvu Balti riikides ja laiemalt Euroopa turgudel. Laienemise toetamiseks oli plaanis lennukite arv sajani viia. Nüüd aga on ettevõtluskeskkond muutunud ning uuendatud äriplaanis on prioriteete muudetud.

Air Baltic teatas, et nende äriplaanis on nüüdsest esikohal finantsstabiilsus ja teisel kohal kasv, et viia Air Balticu võrgustik, lennukipark, kulubaas ja kapitalistruktuur turutingimustega vastavusse, säilitades samas lennufirma tähtsat rolli Lätis ja Balti riikides ühenduste pakkumisel.

Äriplaani kohaselt jääb Riia Air Balticu peamiseks sõlmpunktiks, kuid ulatusliku laienemise asemel keskendub Air Baltic edaspidi oma kohaloleku tugevdamisele olemasolevatel turgudel, et lennata sagedamini seal, kus nõudlus ja kasumlikkus on kõige suuremad.

Selle aasta lõpuks plaanib Air Baltic lennata umbes 36 Airbus A220-300 lennukiga praeguse 54 asemel. 2031. aastaks peaks lennukipark järk järgult umbes 40 lennukini kasvama. Siiski eeldatakse, et lennumaht jääb üldiselt stabiilseks.

Tegevuse tõhusamaks muutmisega kavatseb lennufirma saavutada aastas 45 miljoni euro suuruse kokkuhoiu. Peamiselt nähakse kokkuhoiukohtadena tegevuskulude vähendamist, aga ka uusi tuluvõimalusi.

Tulude kasvatamiseks panustab Air Baltic senisest enam lennukite ja meeskonna rentimisele teistele lennufirmadele.

Lühiajaliste likviidsusnõuete rahuldamiseks tahab Air Baltic 225 miljonit eurot ajutist laenu. Vahefinantseerimise kaudu loodab ettevõte jõuda püsiva rahastamislahenduseni. Pikemas perspektiivis vajab lennuettevõte pikaajalist laenu kuni 225 miljoni euro ulatuses ning 100 miljonit eurot uut omakapitali.

Air Balticu äriplaani kohaselt ulatuvad nende tulud järgmisel aastal ligi 800 miljoni euroni, 2029. aastal 900 miljoni euroni ning ületavad 2031. aastaks ühe miljardi piiri.

Lennufirma rõhutas, et uus äriplaan ei mõjuta Air Balticu igapäevast tegevust ega reisijatele pakutavaid teenuseid ning kõik regulaarlennud toimuvad plaanipäraselt.

Air Balticu kahjum ulatus eelmisel aastal 44,34 miljoni euroni, kuid võrreldes 2024. aastaga oli kahjum mitu korda väiksem. Eelmisel aastal kasvas firma käive võrreldes 2024. aastaga 4,2 protsenti ja ulatus 779,34 miljoni euroni.

Selle nädala alguses toimuma pidanud Air Balticu võlakirjaomanike koosolek, kus lennufirma kavatses taotleda võlakirjaomanikelt lühiajalist rahastust, jäi kvoorumi puudumise tõttu ära ning uus tähtaeg on 17. augustil. Kolm päeva enne seda tuleb lennufirmal tasuda laenumaksete intresse.