Ta rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et kui siinse venekeelse elanikkonna vanematel põlvkondadel on ilmselt raskem harjuda sellega, et nad elavad hoopis teises riigis, siis nooremad ei ole kunagi elanud Nõukogude Liidus ja nemad otsivad mingeid omi väljundeid.

Aarelaid-Tart kinnitab, et noor eestivenelane ei kõnni ringi, rusikas rullis, ja noored jagunevad mitmesse gruppi. Ühed on vähemalt kolme keelt oskavad vene intellektuaalid, kes ehitavad omale hoopis uut kultuuriruumi ja tegutsevad paljuski internetis. Neil on tugev abistamise soov ning nad on küllaltki Eesti-kesksed.

Teine seltskond on tema sõnul vene usklikud, keda ühendab vene kirik ja kes erinevad vanusegrupiti. "See jaguneb jälle kaheks - ühed, kes arvavad, et vene keel on see ainus keel. Kui nad vene keeles ei saa kõiki oma toimetusi ajada ja lapsed ei saa venekeelses koolis õppida, siis kaovad neil kultuuri juured ja ka side jumalaga. Aga teised on sellised, kes arvavad, et jumal on nö paljukeelne," selgitas Aarelaid-Tart.

Neljapäeval möödub viis aastat pronksiöödest. Toonased sündmused näitasid selgelt, et kahe suure kogukonna lõimumine pole olnud nii edukas, nagu arvati. Märke, mis näitavad, et probleemiga tuleb tegelda, on ka praegu - sest iseenesest ei juhtu midagi.