Välismaal mõistetud trahvide maksmisest Eestisse naastes ei pääse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eestis on levinud arusaam, et teises riigis saadud trahvisumma võib jätta maksmata, tegelikuses jõuavad aga kõik need nõuded meie riigiprokuratuuri ja siin juba nõutakse trahvisumma koos kaitsjatasudega kohtu kaudu välja.
Välismaal tehtud trahviotsuste tunnustamisprotsessil on tavaline, et kohtualune ise protsessil ei osale, vahendas "Aktuaalne kaamera". "See on täiesti tavapärane ja nii me istumegi tundide kaupa ja ootame, et ehk keegi ilmub kohale," märkis riigiprokurör Eve Olesk.

Täna tuli siiski kümnest kohtussekutsutust kohale lausa neli. Valeri Dubinin sõitis Rootsis lubatud 80 kilomeetrise tunnikiiruse asemel 87ga ja jättis trahvi maksmata. Nüüd läheb talle see maksma rohkem kui 200 eurot. Dubinini sõnul kaotas ta trahvikviitungi ära. Samuti kohtu all olnud Tõnu Peks jättis trahvi maksmata teiste soovitusel.

"Tõepoolest on see levinud arusaam, et välisriigis mõistetud rahalist karistust või trahvi liiklusrikkumiste eest ei peagi Eesti Vabariigis maksma. Paraku kehtib meil juba aastast 2008 Euroopa Nõukogu raamotsus rahaliste karistuste tunnustamiseks ja juba aastast 2008 on võimalik välisriigis mõistetud karistused Eesti Vabariigis sisse nõuda," selgitas riigiprokurör Olesk.

Kes kohtusse ei ilmu, tuuakse konvoiga ja suure tõenäosusega lisandub ka trahv kohtuallumatuse eest. "2009. aastal oli meil seitse sellist juhtumit, 2010. aastal juba kümme ja käesoleva aasta nelja kuuga on 31 sellist juhtumit ja need arvud aina suurenenvad," ütles Olesk.

Esialgu on usinamad materjalide saatjad Soome, Rootsi ja Läti. Tagaselja otsuseid ehk näiteks Hollandis kiirteel kiiruskaameraga fikseeritud trahve Eesti täna ei tunnusta. Kuid ka see muutub ilmselt järgmisest aastast, sest vastav seadusemuudatus on ettevalmistamisel.

Lisaks sellele, mis aga kohus välja nõuab, tuleb maksta ka suhteliselt soolane kaitsjatasu. "Nõue tuleneb kriminaalmenetlusseadustikust, kohtuistungil on kaitsja osalus kohustuslik. Kui klient ikkagi ei ilmu kohtuistungile, siis maksab klient ikkagi, sest see kohtuistung ei kao mitte kuskile, vaid see lükatakse edasi, kuni klient on võimeline kohtusse ilmuma," selgitas vandeadvokaat Urmas Simon.

Minimaalselt läheb see maksma 38 eurot. Kui pole aega esimese kutse peale kohtusse ilmuda, võib summa mitmega korrutada. Kaitsjatasu on kehtestanud riik.

Täna kohtusaali jõudnud nõuded pärinevad enamasti kahe-kolme aasta tagusest ajast, sest just niikaua riigid kannatlikult ootavad. Näiteks aastal 2009 tehti ainuüksi Soomes Eesti kodanikele 700 trahviotsust ja arvata on, et need mis maksmata, jõuavad õige pea riigiprokuratuuri.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: