Suur osa reumahaigetest jääb Eestis tänapäevase ravita

Kiiresti liigeseid kahjustavate põletikuliste reumaatiliste haiguste raviks vajalikud bioloogilised ravimid ei ole Eestis senini piisavalt kättesaadavad, ütles Eesti reumatoloogia seltsi juhataja doktor Tõnu Peets.
"Eestis on praegu umbes 13 000 liigesepõletikuhaiget, kellest vajaks tänapäevast bioloogilist ravi umbes 3000 inimest, aga seda saab kõigest 483, mis teeb umbes 16 protsenti. Reumatoidartriidi puhul on olukord veelgi halvem: 97 protsenti Eesti aktiivse reumatoidartriidi haigetest ei saa seda ravi, mida nad praegu vajavad," sõnas Peets ERR-i raadiouudistele.

Ravi puudumisel tekib haigetel tõsine tervisekahjustus, viie aasta jooksul jääb 40 protsenti püsivalt töövõimetuks. Tõhusa ravi puudumine tekitab hiljem riigile puudetoetuste ja maksmata jäänud maksudega väga suurt kulu. Seetõttu oleks tõhusam ravida patsiente nii, et nende töövõime säiliks, bioloogilise ravi saamiseks kehtivad Eestis aga Euroopa rangeimad kriteeriumid.

Haigekassa ravimiosakonna juhataja Kaie Mõtte sõnul on selline ravi kulukas ja selle alustamise kriteeriume ei kavatse haigekassa muuta ka tuleval aastal.

"Üks mis on kindel, et bioloogiline ravi ei ole odav ravi. Võib nõustuda, et ta on üks tulemuslikumaid, aga peame vaatama, millised on meie vahendid ja võimalused selle ravi pakkumiseks kindlustatule," nentis ta.

Doktor Tõnu Peetsi sõnul on võimatu ülehinnata ka taastusravi tähtsust. Isegi juhul, kui hävinud liiges proteesitakse, aga patsiendid ei saa hiljem kohast taastusravi, on sellest proteesimisest üsna vähe kasu.

Eve Sooba Eesti taastusraviarstide seltsist tunnistas, et õigeaegset taastusravi saab ainult väga väike hulk neist, kes seda vajaksid ning luu- ja liigeshaiged on jäänud vaeslapse rolli.

"Kui meil neuroloogiliste haigete taastusravis on üle 50 protsendil ravi olemas, siis luu- ja liigesehaigete puhul on see ainult 30 protsenti," ütles taastusraviarst.

Riigikontroll ütles juba 2006. aasta auditis, et 83 protsenti endoproteesitud liigeshaigetest jäi üldse ravist ilma ning praegune langus nende taastusravi rahastamises on Sooba sõnul märk, et neid patsiente koheldakse ebavõrdselt.

"Siiski rääkides prioriteetidest, ma arvan, et neid tuleks ümber vaadata. Üks mitteinvaliidistunud, kõrgemas vanuses veel töötav inimene on ühiskonna liige ja väärikas kodanik, edukalt osalev ühiskonnaelus, aga ta on ka inimene ja maksumaksja," jätkas Sooba.

Kaie Mõtte haigekassast ütles, et haigekassa ei osta eraldi taastusravi ühelegi haigusele ja see on teenuseosutaja otsus, kuhu ta raha raviasutuses suunab.

"Võib-olla on probleem see, et taastusravi ostmise maht on liiga väike. Teine võimalus on see, et mitte kõik ei kvalifitseeru taastusravi saajaks, mis võib tulla haiguse raskusest või mingitest muudest kriteeriumitest," nentis ta.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: