Möödub 30 aastat 40 kirja sünnist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Täna 30 aastat tagasi valmis Eesti NSV-st saadetud avalik kiri ehk nn 40 kiri; ühiskonna- ja kultuuritegelaste allkirju kandnud meeleheitlik pöördumine juhtis tollaste võimude tähelepanu venestamis- ja vägivallapoliitika väljakannatamatule ulatusele.
Kirja ei avaldatud üheski toonases väljaandes, küll aga levis see kulutulena käest-kätte. Kirjale allakirjutanuid represseeriti mitmel viisil, osa neist pidi välja kannatama parteilise peapesu ning KGB ülekuulamised ja läbiotsimised, vahendas "Aktuaalne kaamera".

40 kirja pani Andres Tarand posti 4. novembri hommikul kell veerand üheksa. Uurimisorganitel oli siis juba hais ninas, ütles Tarand ning lisas, et võimudest jõuti ette. Kiri trükiti president Pätsu endises köögis ehk botaanikaaia teadusdirektori kabinetis ja see sai valmis 28. oktoobril.

"Mina olin võimeline ennustama, et välismaa keeld tuleb sõitudele mingiks ajaks. Me olime sellele ikka väga mõelnud ja me ei olnud mingid dissidendid, et nimelt provotseerida endale paragrahvi, see oleks olnud puhta tõe kirjutamine, seda me ikka tegime pehmendatult, varjutatult ja just selle arvestusega, et jääks vabadusse," rääkis kliimateadlane ja kirjale allakirjutanu Andres Tarand.

Kirja nn pehmus tagas selle leviku ja see oli ehk parem, kui üks karm ja päris õiglane tekst, ütles Tarand. Ometi otsustati, et ühest perest kirjutab alla üks inimene, et karmima stsenaariumi korral jääks leiva laualetooja ikka alles. Neli allakirjutanut saidki ametist priiks, kuid tõsisemad repressioonid jäid siiski olemata. Hirmust hoolimata kirjutasid paljud haritlased kõhklemata alla.

"Minu elu kreedoks on olnud nooruses, kirja ajal ja ka praegu minu lemmikkirjaniku Anton Hansen Tammsaare mõte, mille ta avaldas paar kuud enne oma surma," ütles keeleteadlane ja  kirjale allakirjutanu Mati Hint ning luges ette ühe lause: "Ainuke meie õige pääsetee on truuduses oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma omapära vastu, kui meil see tõetundmine puudub, siis ei või meid keegi aidata, sest me oleme nagu hunnik liivateri, mida tuulepuhang lennutab, või nagu suits, mis hajub ilmaruumis."

Oli neid, kelle allkirjast öeldi ära ja neid, kellel kirja autorid soovitasid mitte alla kirjutada. Oli neidki, kes ütlesid allkirjast lahti hiljem. Allkiri jäi andmata ka ühel autoritest.

"Kui mina hakkasin hoobilt alla kirjutama, siis kõik teadsid, et mul seisis kolme kuu pärast ees filosoofia väitekirja kaitsmine ja Juhan Viiding haaras mul käest ja ütles, et sina ei kirjuta alla, vaid kaitsed oma väitekirja ära, koordineerid ülekuulamistel neid küsimusi, mida küsitakse ja instrueerid inimesi. Ja ma pean ütlema, et ühelt poolt on kahju, et ma alla ei kirjutanud ja teisalt võimaldas see mul elus kirjutada vähemalt kümmekond tähtsamat teksti kui see," meenutas filosoofiaprofessor ja kirja üks autoritest Ülo Kaevats.

Toimetaja: Inga-Gretel Linkgreim

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: