Ta rääkis ETV hommikuprogrammis "Terevisioon", et hiljutise tatraostupaanika ja praeguse suhkru massilise kokkuostu ajaline lähedus tekitab küsimusi."Siin on ju võimalik hulgimüüjatel või mõnel jaeketil väga oluliselt sellest teenida. See võib olla tõesti tellimustöö," ütles saatekülaline, lisades samas, et ta ei saa seda sajaprotsendiliselt kinnitada.

Partsi sõnul on paanika tekitamisel väga oluline roll meedial, kes on samuti kasu saamisest huvitatud. "Ta [meedia - toim.] saab sellepärast kasu, et inimesed loevad lehest, mis jälle juhtunud on, miks suhkrut ei ole ja mis probleem selle taga peitub." Parts ei välistanud, et mõni suhkru maaletooja või jaekaubanduskett on meediaväljaandele paanikakülvamise eest koguni maksnud.

Ekspert märkis, et kuigi ajalehes toodi ära kallinemise protsendivahemikud, on sõnal "hinnatõus" tarbijale väga tugev mõju ning selle tõttu ei suuda inimesed olukorda objektiivselt hinnata.

Partsi sõnul mõjutab inimeste ostukäitumist ka negatiivne ajalooline kogemus, nagu näiteks nõukogude aegne defitsiit või 1990ndate alguse hüperinflatsioon.

"Mul ongi inimestele otsene sõnum:  ärge ostke suhkrut massiliselt kokku, sellepärast, et sellega te võite kaasa tuua selle, et suhkur kallineb oluliselt rohkem, kui ta oleks muidu kallinenud," ütles Parts. Ta tõi näiteks tatrahinna, mis kerkis tänu paanikale tohutult ning mida võiks vähemalt ühe euro võrra langetada.