Kui üle Eesti piiri võib riiki tulla elekter, mis on toodetud kohalikust energiast märksa vähem keskkonnasõbralikult, on reaalne oht, et vajalikud investeeringud elektritootmisse võivad jääda tegemata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Näiteks energiamahukas tsemenditootmine on Euroopa liidus märksa kallim kui madalama keskkonnanõudmistega riikides. Eesti ja teised Balti riigid on ainulaadsed - siin ähvardab süsinikuleke elektriturgu, kuna Venemaa odavam kuid saastavam energia on kergesti imporditav. Süsinikuleke tekitab vajaduse kõrgete taastuvenergia toetuste järele ja takistab uute elektrijaamade rajamist.

"Väga suurelt sellega seoses on täna probleemidesse sattunud Leedu tuumajaam, mille ärimudel ei läinud ots-otsaga kokku investorite jaoks," ütles Eesti Energia strateegiajuht Jaanus Arukaevu.

Euroopa Liidu piiride taga käivitatakse muudkui uusi elektrijaamu ja Euroopa Liidu sees samu asju lihtsalt ei tehta.

"Neid kohti, kus süsinikuleke on reaalsus, on vähe, kuid Eesti on üks selline. Maailm peab niisugustele väljakutsetele lahenduse leidma, see on ülimalt oluline. Selles kontekstis võib intellektuaalne juhtimine tulla Eestist," rääkis Maailma Energeetikanõukogu peasekretär Christoph Frei.

Et Eesti elektritootmise konkurentsivõimet tõsta, saaks näiteks suurendada Venemaalt imporditava elektri ülekandetasusid. Selline samm poleks aga tulemuslik, kui meie elektrivõrguga seotud naaberriigid ei käituks samamoodi.

"On kokkulepe, et 2011. aasta jooksul vastavad muudatuse ka riikides ära tehakse nii, et meil tekib ühine elektrituruga seotud regulatsioon Balti piirkonnas. Ja loodetavasti see harmoniseerub väga hästi ka Soomega," rääkis Jaanus Arukaevu. 

Arukaevu sõnul peaks Eesti tegema aktiivselt energiaalast teadustööd ja seisma selle eest, et meie elektrisektori probleemi võetaks arvesse kogu Euroopa süsinikulekke temaatikas.