"Üldiselt võib öelda, et süsinikulekkest on ohustatud igasugune selline tootmine, mille kolimine Euroopa Liidust välja kolmandatesse riikidesse keskkonnanõuete karmistumisel on lihtne või võimalik," ütles keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Janika Laht ERR-ile. "Kindlasti võiks süsinikulekkest ohustatuks lugeda veel mitmeid tööstuseid nagu toiduaine- või joogitööstus," lisas ta.

Keskkonnaministeeriumi nimekiri nendest ettevõtetest, kellele on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (EL HKS) määratud tasuta kvoot selle eesmärgiga, et neid võimaliku süsinikulekke eest kaitsta, sisaldab praegu lisaks energiaettevõtetele ka näiteks AS-i Kunda Nordic Tsement, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i, AS-i Estonian Cell, Aseri tellisetehast, mille omanik on Wienerberger AS.

Samas on heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis ka Eesti kaugkütte pakkujad, kes pigem ei ole süsinikulekkest ohustatud. "Osaliselt on sealt puudu elektritootjad, kellele tasuta kvooti ei eraldata, aga kes samas on osaliselt ohustatud süsinikulekkest," märkis Laht.

Euroopa Liidu liidrid otsustasid neljapäeval, et kliimaneutraalsus tuleb saavutada nii, et säiliks EL-i konkurentsivõime ja hoitakse ära kasvuhoonegaaside heite ülekandumine kolmandatesse riikidesse. "Sellega seoses võtab Euroopa Ülemkogu teatavaks komisjoni kavatsuse esitada ettepanek piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta, mis puudutab CO2-mahukaid sektoreid," öeldakse ülemkogu järeldustes.

Tatar: Euroopas puudutab see tööstust

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar rääkis ERR-ile, et karmistuvatele kliimameetmetele vaatamata tuleb tagada Euroopa Liidu erinevate tööstuste konkurentsivõime globaalsel ja ka Euroopa Liidu turul.

"Kui meie siin Eestis räägime süsinikulekkest peaasjalikult selles vaates, mis puudutab energiasektorit, elektrikaubandust - me teame, et kolmandatest riikidest pärit elektri osakaal meie turul on kiiresti kasvanud, siis näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa ei mõtle seda nii niimoodi. Nende jaoks on süsinikuleke seotud näiteks terasetööstusega, klaasitööstusega, tsemenditööstusega, keemiatööstusega," ütles Tatar. "Nii, et meie huvi on, et selles meetmete disainis ja analüüsis oleks kindlasti ka energiasektor," lisas ta.

Samas rõhutas asekantsler, et kuidas meetmed täpselt välja hakkavad nägema, on praegu veel lahtine. "See on suuresti veel idee tasandil, kuidas see täpselt välja näeb, seda on veel vara öelda. Siin on vaja põhjalikku analüüsi, mida Euroopa Komisjon kindlasti ka teeb," märkis ta.