Rocca-al Mares asuva muuseumi  algataja oli arhitekt Karl Tihase, vahendas Aktuaalne kaamera.

Muusemi ülesehitamisel oli asendamatu osa esimesel direktoril Olimpi Korzjukovil. Neile avati täna muuseumis mälestuskivi.

Vabaõhumuuseum oli teine omataoline muuseum toonases NSVLiidus. Venemaal sündinud Karl Tihase tuli Eestisse pärast sõda ja armus taluarhitektuuri. Tal jätkus kavalust saada muuseumi loomiseks luba Moskvast, sest Eestis seda anda kardeti.

Esialgu tuli kõigil muuseumi töötajail teha kõiki töid .Esimene hoone oli roigastest püstkoda, teine väike Sutlepa pukk -tuulik.

Etnograaf Vabaõhumuuseumi teadur Juta Saron ütles, et see töö oli kuude viisi maal ringi sõitmist, otsimist, hoonete üle toomist, esemete otsimist interjöörideks.

Eeskuju võtta oli ainult juba 1924 aastal rajatud Läti Vabaõhumuuseumist. Vanu hooneid oli toona kergem saada kui nüüd, sest eraomand oli hävitatud ja näiteks sovhoosid andsid vanu talumaju lausa bilansist bilanssi.

Muuseumi direktori Merike Langi hinnangul on täna enamik ehitustöid tehtud. Lang ütles, et varem oli teadustöö suunatud sellele, mida võiks üle tuua.

Miljööväärtuslikud on nii külad kui ka kolhoosi tootmiskompleksid silotornide ja muu tüüpilisega. Juubeliks sai valmis Kutsari-Härjapea talumaja, mis tutvustab, kuhu oli eesti talurahvas jõudnud 1930ndatel.

Vabaõhumuuseumi teadussekretär Maret Tamjärv ütles, et muusuem paneb rõhku elulisusele. Praegu töötab Rocca-al Mares 26 teadlast ja uurijat, kes on vajadusel ka taluperemehed - perenaised. Töörahvast, kes kõike peab oskama on  70. Hobuseid kaks ja põrsaid kaks. Linde on metsatäis, oma metsjänesed on ka. Suurim pidupäev on jaanipäev  ja nüüd on olemas ka oma "Jaanikantaat".