Stalinistliku assimileerimispoliitika osana Nõukogude Liidus kunstlikult esile kutsutud näljahäda tappis Ukrainas aastatel 1932 ja 1933 üle seitsme miljoni inimese. Selle eesmärk oli murda rahvuslik meelsus ja vastuseis kollektiviseerimisele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tänavune aasta on kuulutatud Ukrainas näljahäda ehk holodomori mälestusaastaks.

Kustumatu küünla idee tekkis Austraalias elavatel ukrainlastel. Tänaseks on küünal käinud Kanadas, USA-s, Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Inglismaal ning jõudnud läbi Rootsi Eestisse. Küünla tõi Rootsis elav Stepan Adamenko, kes ise holodomori üle elas ning kolm venda kaotas.

"Eribrigaadid tulid ja konfiskeerisid kõik, mida oli võimalik suhu pista. Kõik, mis oli söödav. Jooksime mööda põlde ja metsi, korjasime tohletanud kartuleid ja tõuke," rääkis Adamenko.

Ukraina suursaadik Pavlo Kirjakov ütles, et Ukraina on samal teel, kui Balti riigid, kes nõuavad aktiivselt kommunismi kuulutamist kuritegelikuks režiimiks rahvusvaheliselt.

"Me juba mõistamegi hukka kommunismi kui kuritegeliku režiimi, kuigi see veel seadusega heaks kiidetud ei ole. Aga esimene samm on tehtud," ütles Kirjakov.

Novembris jõuab kustumatu küünal Kiievisse, kus mälestatakse näljahäda ohvreid selle 75. aastapäeval. Kokku läbib kustumatu küünal aga 33 riiki.