Iisrael kaalub Holodomori genotsiidiks tunnistamist, Moskva on pahane ({{commentsTotal}})

Iisraeli parlament ehk Knesset.
Iisraeli parlament ehk Knesset. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Iisraeli parlamendis on praegu menetluses eelnõu, millega kuulutataks Ukraina näljahäda ehk Holodomor genotsiidiks. Eelnõu on juba pälvinud Moskva pahameele ning Venemaa diplomaat hoiatas, et tegu oleks vale sammuga.

Eelnõu autoriks on tsentristist rahvasaadik Akram Hasson, kes kuulub peaminister Benjamin Netanyahu valitsuskoalitsiooni. Eelnõu kohaselt kuulutaks Iisrael 6. detsembri ametlikult Ukraina genotsiidi mälestuspäevaks, vahendas Reuters.

Hetkel on küsimus alles algstaadiumis ning ka valitsuskoalitsiooni sees pole veel ühist seisukohta kujundatud. Netanyahu büroo pole teemat üldse veel kommenteerinud, parempoolne kaitseminister Avigdor Lieberman on aga märkinud, et Hasson kannatavat luulude all.

Hasson selgitas, et otsustas eelnõu esitada pärast kolm kuud kestnud reisi Ukrainas, kus tal oli võimalus asjaoludega põhjalikult tutvuda.

"Ma ei saa aru, kuidas keegi saab selle pärast pahane olla. Mul pole kohustust kellelegi meeldida. Ma töötan Iisraeli parlamendi heaks - demokraatia heaks, mis peab au sees humanistlikke väärtusi ning mis rajati pärast genotsiidi. Miks me ei peaks seda genotsiidi tunnistama?" küsis rahvasaadik retooriliselt.

Iisrael on suhetes Venemaaga ettevaatlik, sest viimasel on mõjuvõim Iisraeli vaenlaste ehk Iraani, Süüria ja rühmituse Hezbollah üle. Netanyahu valitsus on seetõttu üritanud Kremliga hästi läbi saada ning 2014. aasta Krimmi annekteerimise ajal oldi oma retoorikas pikaajalisest liitlasest USA-st vaoshoitum.

"Ei ole õige aeg sellist ettepanekut arutada," teatas Venemaa asesuursaadik Leonid Frolov raadiointervjuus. "See oleks halb. See oleks vale samm."

"Iisrael vajab lisaks USA-le ka teiste riikide toetust," märkis Vene diplomaat ja viitas hiljutisele Poola seadusele, mille sisu on Iisraeli ärritanud. "Poola tahab nüüd ajaloost mõned leheküljed kustutada ning meie oleme Iisraeli poolel," lisas ta ja üritas väita, et ka Iisraeli parlamendi Holodomori-eelnõu näol oleks justkui katsega ajalugu ümber kirjutada.

Poola nn rahvusliku mälu seadus lubab määrata rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistuse Poola või välisriigi kodanikule, kes nimetab Natsi-Saksamaa surmalaagreid Poola surmalaagriteks. Sama karistus ähvardab ka isikut, kes omistab "Poola riigile või rahvale süü või kaassüü kuritegude eest, mille pani toime Saksa Kolmas Reich, või muude inimsuse-, rahuvastaste ja sõjakuritegude eest".

Iisrael on uue seaduse vastu, sest näeb selles katset eitada Poola seotust juutide hävitamisega ja kardab, et holokaustist eluga pääsenud inimesed antakse kohtu alla, kui nende ütlused peaksid käsitlema poolakate seotust sõjaroimadega.

Samas on märkimisväärne, et sama Poola seadus ärritab lisaks Iisraelile ja Venemaale ka Ukrainat, sest sellega keelatakse ära "ukraina natsionalistide" ideoloogia ning et "ukraina natsionalistide" kuritegude eitamine on karistatav. Sisuliselt on tegemist järjekordse sammuga Poola ja Ukraina pikaajalises vaidluses, mis puudutab sõjaaegseid sündmusi tänapäevase Ukraina lääneosas ja sõjaaegsete ukraina rahvuslaste tegevust.

Ukraina president Petro Porošenko on näiteks öelnud, et Varssavis vastu võetud seadus pole kuidagi kooskõlas Ukraina-Poola strateegilise partnerluse põhiprintsiipidega ja selles sisalduvad hinnangud on "absoluutselt ebaobjektiivsed ja kategooriliselt vastuvõetamatud".

Holodomor oli Ukraina NSV-s 1930. aastatel Nõukogude võimu poolt korraldatud näljahäda, mis põhjustas vähemalt 3,9 miljoni ja kuni 10 miljoni inimese surma. 2006. aastal tunnistas Ukraina ülemraada Holodomori Nõukogude Liidu valitsuse toimepandud genotsiidiks Ukraina rahva vastu. Lisaks Ukrainale on Holodomorit genotsiidiks nimetanud 17 riiki, nende seas ka Eesti.

Moskvat on käsitlused, mis nimetavad Holodomorit Nõukogude võimu korraldatud genotsiidiks või inimsusevastaseks kuriteoks, alati ärritanud.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: