Seni on Eesti Läti, ja Leedu olnud muust Euroopast eraldi ning juhtmeid pidi ainult Venemaa küljes, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Seistes silmitsi samade probleemidega, on Balti riikide seisukohad ELi energeetikakoostöös üpris erinevad.

Läti ja Leedu läksid kaasa Poola hoiatusega, vetostada ELi energia- ja kliimapakett, sest see on liiga kulukas. EL on lubanud vähendada kasvuhoonegaaside hulka aastaks 2020 20% võrra, kuid küsimus on, et kuidas? Täna lepiti kokku selles, et kokkulepe peab sündima detsembris. Ent isegi siis ei pruugi see pääseda Poola vetost.

"Me saime garantiid, et lõplik otsus kliimapaketi üle lähtub konsensuse põhimõttest. See tähendab, et tõelised läbirääkimised algavad nüüd. Meil ei ole palju aega. Seal on väga keerulisi küsimusi. Kuid meie teeme vajalikud pingutused ja loodame, et Euroopa solidaarsuse põhimõte viib hea leppeni," rääkis Poola välisminister Jaroslaw Sikorski.

Finantskriisi pidurdamiseks leppis ülemkogu kokku, et rahvuslikud pankade järelvalveorganid kohtuvad ELi tasemel vähemalt korra kuus ning luua tuleb üle-Euroopaline krahhide eelhoiatusse mehhanism. Kui seni on valitsused aidanud eelkõige krahhi äärel olevaid panku, siis nüüd nõuab osa liikmesriike, et valitsused sekkuksid ka reaalmajandusse.

Eesti jaoks on oluline, et kriisile otsitakse lahendusi laiemalt, kui vaid eurotsooni riikidele mõeldes.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul lükkusid arutelud suhetes Venemaaga sisulised tulevikku.

"Novembris valmib ELi ja Venemaa suhete audit ning selle baasilt otsustatakse, kuidas jätkata Venemaa ja kahepoolse partnerlusleppe kõnelusi," märkis Ansip. "Rootsi survel sai ülemkogu otsustesse kirja, et Vene vägede lahkumist Gruusia puhvertsoonidest peetakse siiski vaid esimeseks sammuks, mitte 6-punktise rahukava täitmiseks."