Venemaa süüdistused, et Balti riigid on avanud oma õhuruumi Venemaa ründamiseks Ukraina droonidele, on naeruväärsed, ütles NATO peasekretär Mark Rutte kolmapäeval.

"Kui droonid tulevad Ukrainast, siis nad ei ole seal sellepärast, et Ukraina tahtis saata drooni Lätti, Leetu või Eestisse. Nad on seal Venemaa hoolimatu ja ebaseadusliku täiemahulise rünnaku tõttu," ütles Rutte ajakirjanikele Brüsselis.

Ta lisas, et allianss näitas teisipäeval Eesti õhuruumis, kus Rumeenia hävitaja tulistas alla sinna lennanud Ukraina drooni, rahulikku, otsustavat ja proportsionaalset vastust.

Eesti, Läti ja Leedu toetuseks võttis sõna ka Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen.

"Venemaa avalikud ähvardused meie Balti riikide vastu on täiesti vastuvõetamatud. Selles ei tohi olla kahtlust: ühe liikmesriigi ähvardamine tähendab ohtu kogu meie liidule," kirjutas von der Leyen ühismeedias.

"Venemaa ja Valgevene kannavad otsest vastutust droonide eest, mis ohustavad meie idatiiva inimeste elusid ja julgeolekut," lisas Euroopa Komisjoni president.

Russia's public threats against our Baltic States are completely unacceptable.

Let there be no doubt.

A threat against one Member State is a threat against our entire Union.

Russia and Belarus bear direct responsibility for drones endangering the lives and security of people…

— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) May 20, 2026

"Euroopa vastab ühtselt ja jõuliselt. Me jätkame oma idatiiva julgeoleku tugevdamist tugeva kollektiivkaitse ja valmisolekuga igal tasandil," lubas von der Leyen.

Balti riikide kaitseks võttis sõna ka kolmapäeval Tallinnat külastanud Kanada välisminister Anita Anand, kes lükkas ümber Venemaa väite, et Balti riigid lubavad oma territooriumilt droonirünnakuid korraldada.

"Venemaa külvab iga päev tahtlikult desinformatsiooni. Tema väited Balti õhuruumi kasutamise kohta ei vasta tõele," ütles ta Tallinnas toimunud pressikonverentsil.

"Kui oleksime Venemaale tõeliseks ohuks, siis nad ei tühjendaks oma sõjaväeringkondi meie piiri lähedal, et saata vägesid ukrainlasi tapma," ütles Läti välisministeeriumi parlamentaarne sekretär Artjoms Uršulskis.

Venemaa olukord on muutumas järk-järgult kehvemaks. Välisminister Margus Tsahkna ütles, et nende majanduslik võim on murenemas, rindel kaotatakse tohutult sõdureid, Euroopa sanktsioonid ja Ukraina süvalöögid mõjuvad.

"Venemaa tegevus on meeleheitlik, mistõttu on lääne ühtsus Ukraina toetamisel ja Venemaa survestamisel praegu nii oluline. Arutame NATO heidutust ja tulevikuplaane juba homme ja see on täpselt see aeg, kui Venemaa üritab kasutada võimalust meie lõhestamiseks," sõnas Tsahkna.

USA tühistas hiljuti 4000 sõduri rotatsiooni Poola ja kavatseb Reutersi andmetel vähendada ka kriisiajal NATO käsutusse antavaid vägesid. Leedu välisminister ei usu, et ameeriklaste sammud oleksid Venemaad kuidagi eriliselt julgustanud, kuid kindlasti näitab aina agressiivsem käitumine liitlaste tõhusa heidutuse olulisust.

"Leedul ja teistel Balti riikidel on olemas kõik argumendid, miks liitlased peavad olema eesliinil ja milline on selle strateegiline sõjaline ja ka majanduslik mõju neile endile. USA huvides on vägesid Euroopas hoida. USA huvides on vägede saatmine eesliinile, sest see on tõhus viis sõjaliste ülesannete täitmiseks," lausus Leedu välisminister Kestutis Budrys.

Sellisel keerulisel ajal avas Kanada ametlikult oma laienenud saatkonna Tallinnas, mis peaks ühtlasi olema märk tugevatest liitlassuhetest.

Venemaa on viimastel päevadel asunud väitma, et Balti riigid on avanud oma õhuruumi Ukraina relvajõududele, kes kasutavad seda Venemaa sihtmärkide ründamiseks. Samas on viimastel nädalatel sagenenud Ukraina droonide sattumine Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi, mis Balti riikide esindajate sõnul on peamiselt tingitud Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahendite segamistegevusest.