Kohtumisel tõdeti, et töötasu asemel stipendiume makstes on tekkinud ebavõrdne konkurents maksukuulekate spordiklubide ja spordikoolide kahjuks.

"Kannatavad aga ka treenerid, kes jäävad ilma töötasuga seotud sotsiaalsetest garantiidest," ütles kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas. Tema sõnul eeldab spordivaldkonna stipendiumide ja töötasude korrastamine lisaraha, mis peab olema kajastatud riigieelarve strateegias.

Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuste toetusrühma esimehe Lauri Luige arvates peaks probleemi lahendamist alustama noortetreeneritest. Järgmise aasta riigieelarvesse planeeritakse 3,5 miljonit eurot lisaraha, et kompenseerida 5.-7. kategooria treenerite stipendiumidelt töölepingutele üleminekut.

"Kavas on ka selgelt ja üheselt mõistetavalt defineerida stipendiumi mõiste ning juhud, mil seda maksta võib," ütles Luik. Tema sõnul on järgmise sammuna tarvis leida lahendus kohtunike küsimusele ning seadusega ootab kooskõlla viimist ka profisportlaste temaatika.

Arutelu all oli stipendiumi mõiste, et tegemist on teadmiste või oskuste omandamiseks, võimete arendamiseks ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks makstav tulevikku suunatud toetus.

Osapooled olid ühel meelel, et tulumaksuvabasid stipendiume peaks deklareerima tuludeklaratsioonis. Üks võimalik lahendus oleks kustutada stipendiumite väärkasutajad tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjast.

Maksu- ja tolliameti andmetel makstakse spordivaldkonna stipendiume nii sportlastele, treeneritele, kohtunikele, füsioterapeutidele kui arstidele.
Stipendium ei taga sotsiaalseid garantiisid ning riigil jääb ligi 4 miljonit eurot makse aastas saamata.