Kesine saak paneb kalamehi püügiseaduse muutmist soovima ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kevadine räim.
Kevadine räim. Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Tänavu said Pärnu kandi rannakalurid räime püüda täpselt kaks nädalat, siis sai kvoot täis. Paraku aga ei jõudnud räim kõikjale üheaegselt ja osa kalamehi sai vaevu kolmandiku tavalisest saagist. Kalurite ettepanek on jagada räimekvoot kastmõrdade vahel, siis saaks igaüks püüda, kuni ta oma kvoodi täis saab.

Kalurid võisid räimepüügiga algust teha 21. aprillil ja siis paistis kõigi meel rõõmus, sest kala oli ilus. Muidugi valmistas meelehärmi, et kokkuostjad maksid rahvuskala kilo eest esialgu 17 senti, hiljem veel vähem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kvoot aga sai tänavu kahe nädalaga otsa ja selgub, et selle püüdsid täis Pärnu pool tegutsevad kalurid, Lao sadama kanti oli räim just jõudnud, kui püük juba lõpetati.

Kalur Maido Kaja ei mäleta nii kehva aastat. Põhjuseks peab ta põhjatuult. “Meil tahab ikka lõunatuult saada. Tuli vist sealt jah, teisest kaldast Võiste poolt sisse ja Pärnu alla välja.“

"Nädal aega saime püüda ka, saime kastid sisse ja kohe välja ka. Veed olid külmad siin ja jää oli alles hiljuti siin. Seal olid juba kastid sees meestel ammu juba," rääkis kalur Uno Mändla.

Tema sõnul püüti natuke üle saja tonni, ehkki loodeti 300 tonni kala. Tavaliselt on kalurid välja püüdnud 400-500 tonni, parematel aastatel 700-800.

Selleks, et kvoodist kõigile jaguks, pakuvad kalurid välja kalapüügiseaduse muudatust.

Pärnu lahe kalanduskogu juhatuse esimees Arne Taggo selgitusel oleks põhimõte oleks lihtne: seesama iga-aastane püügivõimalus, mis võimaldatakse rannapüüdjatel kastmõrdadega püüda, oleks kastmõrra peale jagatud.

Selle jaoks on Taggo sõnul põllumajandusministeerium tervikteksti juba ilusti välja pakkunud ja keskkonnaministeeriumil jääks seda ainult kooskõlastada.

Põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakonna juhataja Ain Soome ütles, et peab seadusemuudatust mõistlikuks ja see peaks puudutama alasid, kus muidu kvoot õiglaselt ei jagune. Keskkonnaministeeriumis on ettepanekut arutatud, kuid kuna tegemist oleks põhimõtteliselt uue süsteemiga, vajab see tõsist kaalumist.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin rääkis, et sellega kaasneb teatud oht kalavarudele.

"Kui need kastmõrrad jäävad liiga pikalt sisse, tekib oht muude kalaliikide kudemisele, näiteks kala noorjärkudele. Kolmandaks on seda väga keeruline järelevalve mõttes jälgida. Siis peab tegelikult jälgima igat kastmõrda."

Märtin ütles, et tegelikult nad mõistavad kalurite muret ja järgmisel aastal on plaanis huvigrupid uuesti kokku võtta ja mõelda, kuidas olukorda leevendada.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: