Eesti räimekvoot järgmiseks aastaks suureneb, kilu püügivõimalus väheneb ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Euroopa Liidu riikide ministrid leppisid kalanduse ja põllumajandusnõukogus ööl vastu teisipäeva kokku järgmise aasta Läänemere kalakvoodid, mille kohaselt kasvab Eestile eraldatud räimekvoot, kilupüügivõimalused aga vähenesid pisut.

Eesti kalurid saavad 2020. aastal Liivi lahest püüda 15 907 tonni räime. Sellel aastal sai seal piirkonnas püüda 14 336 tonni. Seega suurenes räimekvoot 11 protsendi võrra, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.

Kui Euroopa Komisjon tegi ettepaneku vähendada kilu väljapüügi kvooti 25 protsendi võrra, siis läbirääkimiste järel vähenes see 22 protsendini. Eesti leidis, et kilukvoodi suuremaks vähendamiseks ei olnud põhjust, sest varu on bioloogiliselt heas seisus. Eesti saab järgmisel aastal kilu püüda kokku 24 072 tonni.

Eelmisel aastal välja võidetud suuremad lõhepüügivõimalused Soome lahel kehtivad ka järgmisel aastal. 2020. aastal saab Soome lahest püüda 995 lõhekala, millele lisandub 364 kala Läänemere avaosast.

Teistest Eesti puudutavatest kvootidest võeti vastu järgmised otsused: väljaspool Liivi lahte saavad Eesti kalurid järgmisel aastal püüda 17 232 tonni räime ning turska saab Eesti Läänemeres kaaspüügina püüda 45 tonni jagu. Sealjuures on oluline märkida, et tursa kaaspüügi kvoodi täitumist ei hakata jälgima kaameratega, nagu oli Euroopa Komisjoni ettepanekus, tõdes keskkonnaministeerium,

Tänavusel kalanduse ja põllumajandusnõukogul avaldasid riigid arvamust ka Euroopa Liidu metsastrateegia ning maailma metsade kaitse kohta. Eesti keskkonnaminister ütles, et Eesti toetab metsastrateegia uuendamist, arvestades maailmas toimuvat ning ka uute teadmiste lisandumist. "Kuna mets on peamine süsinikku siduv ökosüsteem ja taastuvressursi pakkuja, on metsal süsinikuheite vähendamises üha suurenev roll. Just tolle tõttu on Euroopa Liidu metsi ja nende kasutamist puudutava lähenemise uuendamine igati põhjendatud. Samas tuleb arvesse võtta ka seda, et igas riigis on metsasus ning metsade majandamine erinev, mistõttu peab riikidele jääma siiski iseseisvus," lisas keskkonnaminister Rene Kokk.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: