Õhu saastatuse tõttu sureb OECD andmetel igal aastal maailmas 3,5 miljonit inimest, mis on seni arvutatud 800 000 elust märkimisväärselt enam. Inimelude kaotus ning ravikulud lähevad ainuüksi OECD riikides aastas maksma 1,7 triljonit dollarit.

Õhusaaste mõjub tervisele küll kergemalt, kui paljud teised keskkonnategurid, kuid sellest on mõjutatud rohkem inimesi.

Euroopa keskkonnaagentuuri andmetel on viimastel aastatel on kuni 40 protsenti Euroopa linnapiirkondade elanikest tõenäoliselt sisse hinganud tahkete osakeste sisaldusega välisõhku, mis ületab Euroopa Liidus soovitatud piirmäära.

Ligi pooled linnapiirkondade elanikest võivad olla kokku puutunud osoonitasemetega, mis ületab ELi piirmäärasid.

Peente tahkete osakeste sisaldus õhus vähendab näiteks Euroopa Liidus keskmist eeldatavat eluiga hinnanguliselt rohkem kui kaheksa kuu võrra.

OECD raporti kohaselt langes OECD riikides ajavahemikul 2005-2010 õhusaastest põhjustatud surmade arv nelja protsendi jagu. Samas aga kui 34 OECD riigist 20 on see näitaja paranenud, siis 14s ei ole.

Peamised linnade õhusaaste põhjustajad on fossiilkütuste põletamine elektri tootmiseks, transpordi, tööstuse ja kodumajapidamiste tarbeks.

Kateldes ja mootorites kütuste põlemisel tekkivad lämmastik- ja vääveloksiidid põhjustavad atmosfääri jõudes happevihmasid ja sudu ning on seetõttu ohuks nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Eesti on nende kahe oksiidi osas maailmas esimeste hulgas.

Arvud näitavad väävel- ja lämmastikoksiidide hulka kilogrammides inimese kohta aastas

Hiinas tõusis samal perioodil ehk aastatel 2005-2010 välisõhu saastest tingitud surmade arv viis protsenti, Indias 12 protsenti. Seda põhjustab üha suurenev tootmine ja energiavajaduse suurenemine.

2010. aastal nõudsid õhusaastest tingitud tervisehädad ning surmajuhtumid OECD riikides 1,7 triljoni dollari jagu kulutusi. 50 protsenti nendest kulutusest põhjustas autotranspordist tulenev saaste.

Kõige kõrgem oli õhusaastest tingitud tervisemõjude kulu Hiinas, kus see OECD andmetel ulatus 2010. aastal 1,4 triljoni dollarini. Indias oli vastav näitaja 0,5 triljonit dollarit.

Hiinas ja Indias on suurlinnades peamisteks õhusaaste allikateks tööstus, vaesemates ja maapiirkondades aga ahiküte. Hiinas ja Indias, erinevalt OECD riikidest, on raske hinnata autotranspordi osakaalu õhusaastest tekitatud terviserikete kulus, kuid OECD hinnangul muutub see üha suurmaks, sest suure rahvastikuga riikides on üha enamatel inimestel võimalik endale autosid soetada.

Õhusaastest põhjustatud terviseriketesse enneaegselt surevate inimeste arv aastas regiooniti

Hinnanguliselt lähevad OECD riikides õhusaaste tõttu kaotatud elud kokku maksma 1,57 triljonit dollarit, kui neisse arvata sisse ka haigusest tingitud tööst kõrvale jäämine ja tervisele tehtavad kulutused, on summa kokku 1,7 triljonit dollarit.

OECD n-ö statistilise inimelu (value of statistical life, VSL) hinna arvutamise aluseks võetakse aluseks uuringutes antud hinnang, mis väljendab seda, kui palju oleksid inimesed valmis maksma oma elu eest, et mitte enneaegselt surra. See on seoses inimeste sissetulekuga ning madalama sissetulekuga riikides on VSL madalam.

Sellest lähtuvalt ka Eestis seoses elatustaseme tõusuga tõusnud ka statistilise inimelu väärtuse tõus, mis ühtlasi aga suurendab kogusummat, mille Eesti aastas õhusaaste tõttu inimeludena kaotab.

Järgnev tabel näitab õhusaastest tingitud inimeludega kaotatud rahahulga muutust perioodil 2005-2010.

Riigid, kus õhusaastest tingitud surmadega kaasnevad kulud suurenesid ja vähenesid