Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kaupo Meiel: meie igapäevane õudne maskiball

Kaupo Meiel on ajakirjanik ja luuletaja.
Kaupo Meiel on ajakirjanik ja luuletaja. Autor/allikas: Pärnu Postimees/Ardi Truija

Tänu popkultuurile tõuseb Halloweeni populaarsus iga aastaga ning ühel hetkel peavad mardipäev ja kadripäev sellele lõplikult alla vanduma. Popkultuur on lihtsalt tugevam kui rahvakultuur ning need, kes nimetavad Eestit USA 51. osariigiks, ei eksigi eriti.

Pühad ja kombed elavad elamuste, tunnete ja kaubanduse peal. Kunstlikult tekitatud õudustunne võib teinekord päris tore ja tervendav olla. Õudustunnet toidab teadmatus. Uinunud mõistus sünnitab koletisi. Teadagi.

Halloweeni ajal paneb mõni inimene maski ette, mõni võtab selle eest, peaasi, et hirmus oleks. Näiteks liituvad praegu paljud toredad, mõistlikud, armastatud ja kuulsad kodanikud parteidega, et aidata neil pärast kõikide pühakute päevagi ukselt uksele käia ning maiustusi norida. Tänavu tundub, et kõige populaarsem on moondada end reformierakondlaseks või sotsiks, kuigi ega IRLi, Keskerakonna ja vähetuntud erakondade kostüümid laost välja võtmata jää.

Kujutan ette, et Halloweeni ajal (või siis mardi- või kadrilaupäeval) kuulete koputust ning ukse avanult näete hämaruses seismas ühte Draculat, ühte muumiat, Elsat filmist “Lumekuninganna ja igavene talv” ning kolme sotsi. Nüüd pole muud, kui kommid välja otsida, laiali jagada ning Frankensteini koletise, Käsna-Kalle ja kahe reformierakondlase külaskäiku ootama jääda.

Kahtlusi ja kõhklusi toitev teadmatuse loor, mida nii kenasti Halloweeni ajal kasutatakse, ümbritseb meid õigupoolest läbi terve aasta, sügis lihtsalt võimendab seda, sest ööd on pikad, pimedat mõtlemisaega rohkem. Suutlikkus petlike maskide taga tegelikkust näha pole märkimisväärselt levinud. Rahandusminister Jürgen Ligi ja haridusminister Jevgeni Ossinovski konflikt uppus tõlgendustesse nii kiirelt, et ajendit ei ole tänaseni üles leitud.

Kas nende kahe isiku ja nende maailmavaadete vastasseisu tulemusena maskid langesid või pandi neid hoopis juurde, selles on küsimus. Siinkohal oleks hädavajalik kaasata samasugune laiapõhjaline uurimisrühm nagu animaseriaalis “Scooby-Doo”, milles tibi, atleet, nohik, uimastisõltlane ja koer väärtegusid lahendavad. Multika skeem on alati ühesugune ja päädib sellega, et kollil tõmmatakse mask eest ning pahalaseks osutub tavaline inimene.

Kui meil üldse on olemas midagi sellist nagu Scooby ja tema gängi Saladus OÜ, siis on selleks NO-teater.

Uute tugevate uudiste tulva alla mattus teave, et NO-teater toob kevadtalvel välja muusikali “Savisaar”. Heili Sibrits kirjutas Postimehes, et “üksnes väga väike ring inimesi – kui nemadki – teab, kas muusikal räägib Keskerakonna esimehest või tema lahutatud abikaasast või hoopiski savist tehtud saarest”.

Juba kõlaski spekulatsioone ja arutlusi selle üle, milline näitleja võiks Edgar Savisaart kehastada ja sellegi üle, kelle tellimusel ning mahitamisel taoline muusikal, millest, nagu viidatud, ju keegi midagi ei tea, üldse sünnib.

Nii nagu NO-teatri “Ühtse Eesti suurkogu” puhul, mille kunagised eelkajastused pakuvad nüüd päris humoorikat lugemist, ei taha väga paljud inimesed mõista, et kui poliitikas teatrit tehakse, siis on see eelkõige poliitika ja kui teatris teatrit tehakse, siis on see eelkõige teater.

“Ühtse Eesti suurkogu” puhul avaldati isegi solvumist, et miks teater nii käitus ja erakonda ei teinud, miks tänavareklaamide sodimise kohta valetas ja nõnda edasi. Kunsti, eriti selle teravmeelseimat ning päevakajalisemat avaldumisvormi (nagu NO-teater seda oma suurlavastuste ja aktsioonidega pakub) kiputakse asjatundmatute poolt analüüsima kunstikauges võtmes, mis loogilist rada pidi viibki mõistetamatuse ning solvumiseni.

Igapäevaseks õudsaks maskiballiks muutunud ühiskonnas mõjub kummastaval moel kõige siiramalt etendus, milles maske ei kanta, kuid mis kutsub välja selle, et maskid kleebib näitlejaile ette publik, sest nõnda ollakse harjunud. Halli ja igava, maskide ja keepidega maskeeritud harjumuse vastu võitlevad amatöörnäitlejad Ligi ja Ossinovski ning professionaalid NO-teatrist.

Elu ja teatrit tasub teinekord võtta sama mänguliselt kui lapsed Halloweeni või mardipäeva.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata siit.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: