USA-s elav eestlanna on asendusema kolmele lapsele
Surrogaatemaduse teemat saadab palju müüte, müra ja kirgi, mistõttu otsis "Pealtnägija" üles teadaolevalt ainsa eestlanna, kes on olnud n-ö kommertsalustel asendusema koguni kolmele lapsele. Piret Harmon murrab stereotüübi, et asendusema on töötu, vähe haritud ja üksik.
Piret ja Edward Harmon on õnnelik eesti-ameerika abielupaar. Saaremaalt pärit Piret kolis pärast Tallinna tehnikaülikooli lõpetamist 1993. aastal USA-sse ja kohtas seal sajandivahetuse paiku oma teist abikaasat Ed-i, kellega nad elavad praegu Californias, vahendas ETV saade "Pealtnägija".
46-aastane Piret on kohaliku veeameti direktor ja temast kümme aastat vanem abikaasa kosmoseagetuuri NASA programmijuht. Neil on kahepeale kokku neli last – kolm mehe esimesest abielust ja üks naise esimesest abielust. Aga selle kõige kõrvalt on Piretil veel üks väga ebatavaline roll – ta on elukutseline asendusema.
Edward Harmon selgitas, et otsustasid Piretiga lapsi enam mitte saada, kuid ühel õhtul teatas naine asendusema uudisest.
"Ma ei olnud kunagi varem selle peale mõelnud, ma ei teadnud sellest mitte midagi, aga sattusin kohalikus väikeses ajalehes nägema kuulutust, kus otsiti surrogaatemasid ehk asendusemasid ja see tekitas huvi," rääkis Piret.
Edward tõdes, et ei olnud naise teate üle väga rõõmus, vaid pigem segaduses, pahane ja õnnetu. Hiljem sai mees siiski aru, et ta abikaasa tahab inimesi aidata.
Piret klappis kandidaatidele seatud kõrgete nõuetega – ta oli parimais aastais ja juba edukalt sünnitanud. Oma bioloogiline laps ongi asendusemaks olemise puhul kohustuslik. Pireti eelmisest abielust sündinud tütar Marielle oli sel aja 7-aastane.
Surrogaatema abi vajajad ise looduslikul teel last ei saa
Maailmas pole palju riike, kus surrogaatemadus - veel enam - kommertsalustel on lubatud. Tuntuimad ongi USA ja India. Eestis on teise jaoks lapse kandmine isegi tasuta keelatud.
Üle 20 aasta viljatusraviga tegelenud professor Andres Salumetsa sõnul pole asendusemadus moe ega mugavuse valik, vaid 95 protsendil juhtudest vajavad seda tavalised heteropaarid, kes ise looduslikul teel lapsi ei saa.
"Võib-olla peamine probleem, millest igaüks aru saab, on emaka puudumine või näiteks emaka arenguhäired. Sellisel puhul on asendusemadus näidustatud. Aga teine oluliselt suurem grupp patsiente, kes vajavad samamoodi asendusemadust, on kõik need paarid, kes läbivad mitmeid kordi tavapärast kehavälist viljastamist, kuid rasestumist ei toimu," selgitas reproduktiivmeditsiini professor.
Asjaosalised kummutasid müüdi nagu kasutaksid teenust naised, kes ei soovi näiteks figuuri lapse kandmisega rikkuda. Kui selliseid kataloogist lapse tellijaid peaks ka kusagil olema, on neid väga vähe.
"Ma arvan, et ennekõike tuleks mõelda sellele, et kuna protseduur on keeruline, aeganõudev ja kallis, siis mitte ükski paar ei hakka seda tegema lihtsalt mingist uitmõttest. Seal on alati taga aastatepikkune mõtlemine," kinnitas Salumets.
Surrogaatema valib paari, keda aidata
Lisaks meditsiini poolele, kaasneb asendusemadusega hulk paberimajandust, mis reguleerib osapoolte õigusi ja millele võhik ilmselt ei tuleks. Näiteks kirjutas Piret alla lepingule, mille järgi pole tal õigust nõuda aborti, kui loode on väärarenguga. Sel juhul otsustab raseduse katkestamise paar, kes last kasvatama hakkab. Asendusema võib raseduse katkestada üksnes juhul, kui arstid näevad ohtu tema tervisele.
Lepingu kohaselt võib surrogaatema valida, kas viljastamisel kasutada omaenda või mõne doonori munarakku. Nagu enamik, valis ka Piret võõra munaraku.
"Võib-olla ongi õigem mitte kasutada surrogaatema enda munarakke, sest sellisel juhul ta sünnitabki nagu enda lapse. Tegelikult see on ka tavapärane praktika, et kasutatakse vajadusel munarakudoonori munarakke ja last sooviva paari mehe seemnerakke, saadakse embrüod ja need embrüod siiratakse hoopis kolmandale osapoolele ehk asendusemale," selgitas Salumets.
Korralike agentuuride puhul otsustab asendusema, kellele ta oma keha n-ö rendib. Pireti puhul osales valikus ka tema abikaasa.
"Lõpuks anti mulle lugeda kümmekond profiili, erinevate paaride kirjad ja pildid ja siis pidime välja valima oma kõige parema kandidaadi või paar kõige tugevamat," rääkis Piret.
"Mäletan, kuidas istusin ühel päeval õues ja vaatasin üsna vastumeelselt neid kaustu läbi. Aga kui hakkasin hoolikamalt lugema, miks need inimesed lapsi tahavad, jõudis mulle tõesti kohale, et nad vajavad abi. Siis arutasime teemat põhjalikumalt ja ma tahtsin väga, et kui ta seda tõesti teha kavatseb, siis võiks aidata mõnda heteroseksuaalset paari," meenutas Edward Harmon.
Paarid, kelle vahel valida, olid üle maailma, sest paljudes riikides ei ole võimalik surrogaatteenus võimalik.
Esmalt valisid Harmonid välja ühe paari Itaaliast, kus naine oli vähi võttu kaotanud emaka ja ei saanud seetõttu lapsi.
Esimene plaan kukkus siiski läbi, sest eksikombel oli Itaalia paari valinud ka üks teine asendusema. Käiku läks plaan B ja Piret otsustas lapse sünnitada hoopis ühele New Yorgis elavale geipaarile.
"Minu jaoks ei olnud see üldse nii tähtis, mis nende sugu on. Ma panin nad lihtsalt järjekorda väärtushinnangute järgi. Mõlemad isad on suurtest peredest, ühel on neli õde-venda ja teisel on viis õde-venda. Üks vanavanematest oli selle aja peale juba ära surnud, nii et üks vanaisa ja kaks vanaema on veel alles. Nad on väga tihedates suhetes ja nad käivad pidevalt neid vaatamas. Muidugi nende profiilikirja lugedes ma tihtipeale leidsin ennast mõttelt: "Täpselt nagu minagi"," rääkis Piret.
Tänaseks on Piret New Yorgis elava Marki ja Sami jaoks sünnitanud kolm last. 2004. aastal tüdrukutest kaksikud Holly ja Sophia ning kaks aastat hiljem poisi nimega Max.
Pireti sõnul ei tekkinud pärast sünnitamist tunnet, et ta ei tahagi lapsi ära anda. "Sa oled valmistunud kõik üheksa kuud selle nimel, et nüüd ma saan oma elu tagasi, hakkan taas sporti tegema, saan veini juua, reisida. Ma arvan, et see on enda ettevalmistamine emotsionaalselt, psühholoogiliselt. Mul ei olnud ju kuskile neid viia. Mul ei olnud kodus midagi nende jaoks valmis. See oli rohkem kergendus, et vanemad, siin on teie lapsed ja nüüd ma lähen oma eluga edasi," kirjeldas asendusema.
Lapse kandmise risk maksab
Professor Salumetsa kogemus ja haare viljatusravi ekspordis on muljetavaldav. Tema osalusel tegutsevad kliinikud Eestis, Indias, Gruusias, Tais ja õige pea ka Vietnamis ning Mehhikos. Salumets rõhutas, et tema ise surrogaatemade värbamisega ei tegele, vaid on seotud ainult kunstviljastamisega.
Tema sõnul on naiivne loota, et keegi annaks oma keha aastaks teiste huve teenima ainult altruismist. Teenus maksab 50 000 kuni 100 000 eurot ja hinnad kõiguvad riigiti. Kõige kallim ongi see USA-s, kus lapse saamine on pea poole kallim kui näiteks Indias. Kõik kulud katavad mõistagi laste uued vanemad.
"Tasu on õigustatud sellega, et on risk ja selle riski eest peaks midagi maksma surrogaatemale," märkis Piret.
Ameerika surrogaatemade tasu jääb reeglina paarikümne tuhande dollari ringi. Konkreetset numbrit Piret nimetada ei soovinud, kuid ütles, et teenis sünnitusega umbes veerandi kuni kolmandiku oma tollasest aastapalgast.
Sünnituste juures viibis ka Pireti abikaasa Ed ning mõlema sõnul on rahast olulisem emotsionaalne külg.
Lastega suhe püsib
Ehkki geneetiliselt pole Piretil lastega midagi ühist on see lugu veel tavatum, sest mudilaste bioloogiliste isade Marki ja Sami jaoks polnud eestlanna lihtsalt inkubaator, vaid neile on oluline, et ta suhtleks lastega. Nii ongi moodustunud omalaadne kärgpere, mis alatihti koos aega veedab ja kus Piret ning Ed peavad teistele sünnitatud lapsi justkui oma vennalasteks.
"Räägime Skype's või e-posti teel, tihti Facebookis. Umbes kord aastas näeme neid. Enamasti meie lendame sinna," märkis Piret.
"Kui külla läheme, tahavad nad igasugu asju koos teha, värvida. Kõik on väga loomulik. Nad hoiavad meil käest kinni, käime jalutamas, tahavad koos pilti teha, lollitada. Täiesti loomulik," lisas Edward.
New Yorgis käib rüblikuid isegi tihedamini vaatamas Pireti praegu 17-aastane tütar Marielle.
Eelarvamuste murdmine asendusemaduse suhtes täiskasvanute puhul ongi keerulisem ja näiteks Edwardi usklikele vanematele surrogaatlusest ei räägitud. Oma loo jutustamisega loodavad Piret ja Edward suurendada sallivust.
"Ma ei püüa muuta seda, mida keegi oma südames usub, aga võin rääkida enda vaatepunktist, kui keegi küsiks. See oli fantastiline kogemusja ma olen tulemusega rahul, kuigi alguses suhtusin sellesse väga negatiivselt," tõdes Edward.
"See on nagu poliitika ja usk, et võib-olla meil on mingid erinevad vaated millegi suhtes, aga see ei tähenda, et minu vaade on vale või sinu vaade on õigem," märkis Piret.
Naistearstide ja viljatusravispetsialistide sõnul oleks ratsionaalne asendusemadus vähemalt altruistlikult ehk ilma rahata Eestis legaliseerida, mitte sundida meie viljatuid paare kaugetesse riikidesse minema. Seda enam, et kuna Euroopas saadakse lapsi järjest hiljem, siis kümne aasta pärast on 10 kuni 15 protsenti Eestis sündinud lastest nagunii kunstlikult viljastatud.
Toimetaja: Merili Nael