Viire Sepp: kipume Eestis rõhku panema inimeste nõrkustele
Tartu ülikooli teaduskooli direktor Viire Sepp tõdes, et Eesti haridussüsteemis kiputakse sageli rõhku panema inimeste puudustele, mitte andekusele.
Viire Sepp rääkis ETV heategevussaates "Jõulutunnel", et seoses andekusega on palju müüte. Üks neist on see, et andekus tõuseb esile igal juhul, kas ümbritsev keskkond seda toetab või mitte. "Loomulikult saame geenidega mingid eeldused, aga saame loota sellele, et see anne puhkeb õide ainult siis, kui keskkond neid eeldusi toetab ja kui meie lapsed kohtavad oma teel inimesi, kes neid erisusi märkavad," ütles ta.
"Paljude laste puhul me ei oska sageli märgata seda teist poolt - annet - ja Eesti haridussüsteemis üldiselt me kipume sageli panema rõhku inimeste nõrkustele, hakkame kompenseerima nende nõrkusi, puudusi. Aga ma arvan, et keegi ei kahtle, et näiteks Tom Cruise või Steve Jobs on andekad - nad on tegelikult näited, kelle puhul esimese hooga ei oskaks arvata, et nad võiks olla mingis asjas andekad, sest näiteks Tom Cruise ja Steve Jobs olid düsgraafikud, ja Einsteingi pidi peaaegu koolist välja kukkuma, sest tal olid käitumisprobleemid ja see süsteem talle tegelikult ei sobinud. Siin on juhuse ja õnne faktor äärmiselt oluline," selgitas ta.
Sepp kinnitas, et andekatel lastel on sageli väga eriline, omapärane maailmapilt ja neid üritatakse panna teatud raamidesse. Andekusest rääkides saab Sepa sõnul kujutada ette kolme osa: võimed, loovus ja pühendumus ning kui need kokku sulatada, siis võib looda, et tulemus on loovproduktiivne andekus.
Sepp märkis, et igas inimeses on olemas omad tugevused, kuid lastelt ei ole mõtet oodata midagi niisugust, milleks tal pole eeldusi või mis on olnud hoopis kunagi tema vanemate unelmad.
"Aga me peame märkama, millistes tegevustes laps süveneb, millistes tegevustes ta muutub intensiivseks, millist valdkonnakeelt ta kasutab. Tantsus andekas laps hakkab kindlasti enne tantsima kui kõnelema, muusikas andekas hakkab enne laulma kui kõnelema. Võime arvata, et võib-olla lapses, kes paneb tundide kaupa kokku puslesid, on tulevane insener peidus. Väikesed märgid on teinekord hästi olulised," selgitas ekspert.
Tema sõnul peab keskkond toetama inimese loomuomast komplekti. "See tähendab, et peame andma lastele palju võimalusi katsetada, mis ei tähenda aga, et peame kõiki lapsi suunama spordikooli, muusikakooli ja teaduskooli. See pole sugugi nii, aga alates kodusest õhkkonnast, lasteaias eriti. Tõesti, me kaotame väga palju lapsi juba selleks ajaks, kui nad kooli jõuavad, kuna nad hakkavad maskeerima oma andekust, sest nad võib-olla ei sobitu konteksti, kus nad on ja neilt oodatakse võib-olla hoopis teistsuguseid asju, mida nad võib-olla rõõmuga teeksid," rääkis Sepp.
Tänavune "Jõulutunnel" kogub raha abi vajavate noorte huvihariduse toetuseks.
Toimetaja: Merili Nael