Iseseisvuspäeva paraadil Narvas osales senisest kõige rohkem liitlasi - ameeriklased, hollandlased, hispaanlased, britid, lätlased ja leedulased, vahendas "Aktuaalne kaameta".

Narva servas politseimaja taga seisid ööl enne paraadi üle 100 soomuki. Kell kaheksa, neli tundi enne algust, panid mehaanikud mootorid tööle - paraadi alguseks oli sees 20 kraadi sooja. Enne minekut kindlasti käik sinisesse kabiini - pärast võib jama tekkida.

Paraadi ajal oli masinas kolm meest: juht, komandör ja sihtur. Jalaväejagu pidi marssima jala. Scoutspataljoni soomukijuhid peavad selgeks saama jalaväe lahingumasinad CV-90, sest peagi juhivad nad neid. Pasi juhtidele on CV-90 järgmine tase - palju elektroonikat, vähem vaatevälja. Aga igal juhul huvitav.

"CV-90 on kindlasti palju huvitavam, et võimalusi on igal juhul rohkem. Ja võib-olla äkki Leopardi ka võiks äkki proovida," ütles Scoutspataljoni soomukijuht Kareen Pajunurm.

Narvas Peetri väljakul marssis või juhtis sõjamasinaid peaaegu 1500 sõdurit. Neist suurem osa olid meie ajateenijad, keda vanemad, vennad-õed ja vanavanemad olid tulnud vaatama päris kaugelt.

"Minu päev algas hommiku pool kuus. Siis einestasime, lapselapsed tõusid üles, panime riidesse ja hakkasime siiapoole sõitma," kirjeldas paraadile tulnud Maire Viisitamm.

Narva perekond võrdles paraadi 2009. aastaga, kui see siin viimati toimus ja nende poiss ise osales. Sõjatehnikat oli tänavu rohkem. Liitlased olid kohal.

"Paraad oli muljetavaldav - rohkem oli tehnikat võrreldes 2009. aastaga. Isegi natuke hirmus oli seda rauda vaadata," nentis Ljudmila Barinova, kes leidis, et see oli harjumatu.

Valeri Barinov leidis, et kõige tähtsamad on ikkagi inimesed. "Sõdur teeb sõjaväe võitlusvõimeliseks. Seetõttu on tähtis, kuidas sõdur ennast tunneb. Poisid on kõik noored, palju on narvakaid. Keegi ei püüa kõrvale hiilida - lähevad nagu kord ja kohus. Pojale meeldis ajateenistuses, käis hea meelega ära. Mina ei kartnud poega kroonusse saata, selles mõttes olin rahul," rääkis ta.

Paraadi vaatas ka Hollandi kaitseväe juhataja. See oli viisakusvisiit - Holland müüb meile ikkagi terve pataljoni jaoks soomukeid. Kuid arutatakse ka järgmisi taliharjutusi, kui järgmine talv tuleb.

"Olime siin õppustel kuu aega ja see oli meie jaoks väga hea kogemus. Praegu arutame ühiste õppuste suurendamist," tõdes Hollandi Kaitseväe juhataja kindral Tom Middendorp. Hollandi sõdureid näeme tema sõnul Eestis nii kiiresti kui võimalik. "Me peame selle aja paika panema ja mõtlema, millal seda teha. Aga see juhtub varsti," kinnitas ta.

Kaitseväe juhataja loodab, et järgmisel aastal on rohkem talveilma ja hollandlased saavad harjutada tegutsemist külmades välitingimustes. Järgmisel aastal veel siiski pataljoni lahinglaskmisi soomukitega korraldada ei saa.

"Ilmselt järgmisel aastal siiski veel ei ole, aga järgnevatel aastatel - paari aasta jooksul püüame viia ka Keskpolügoni sellisesse seisu, et seal oleks võimalik viia läbi pataljoni lahinglaskmisi," lausus kindralleitnant Riho Terras.

Millal paraadil jalaväe lahingumasinates istuvad Eesti sõdurid, seda kaitseväe juhataja veel lubada ei saa. Tema soov on, et see juhtuks juba järgmisel aastal.