Lauri Vahtre Eesti Kongressist: vabaduse iha oli ka nõukogude ajal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lauri Vahtre.
Lauri Vahtre. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti Kongressi kogunemisest on möödas 25 aastat. Ajaloolane ja poliitik Lauri Vahtre meenutas, et Eesti arengusuuna valik veerand sajandit tagasi sõltus vähestest inimestest.

Eesti kongress oli üleminekuaja esinduskogu, mis esindas Eesti kodanikke ja seadis enda ülesandeks seadusliku riigivõimu taastamise, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"See oli võib-olla üks nendest mitte väga sagedastest hetkedest, kus arengusuuna valik, nagu teelahkmel, sõltus mitte väga paljudest inimestest. Usun, et selle ideeni oleks jõutud niikuinii, kuigi see idee esitati suhteliselt väheste inimeste poolt. /.../ Esimesel hetkel oli see nn ahhaa-idee, sest tegelikult oli kõik see tekkiv ja kasvav vabaduse iha ka nõukogude ajal. Ikka kuidagi kujutasid ette, et lööme lahku Nõukogude Liidust. Kui see aeg kätte jõudis, siis selgus, milliseid probleeme see hakkab endaga kaasa tooma," meenutas Lauri Vahtre.

Täna meenutatakse toonaseid sündmusi ning sellele eelnenud kodanike komiteede liikumist kontsertaktusega Estonia kontserdisaalis. 

"Need sündmused kujundasid tänase Eesti palge. 1980. aastate lõpus oli idee vabast Eestist juba üsna laialt levinud, kuid polnud selget arusaama, kuidas ja milliste juriidiliste mehhanismidega rahumeelselt selleni jõuda," selgitas toonaste tegevuste üks eestvedajaid ja tänane Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam.

Eesti Kongress kogunes oma avaistungile 11.-12. märtsil 1990. aastal ning seal võeti vastu otsus taastada meie iseseisvus õigusliku järjepidevuse alusel. 

Kelami sõnul oli toona sisuliselt kaks valikut: "Lihtsam oleks olnud eralduda Nõukogude Liidust ja tunnistada seega selle liidu olemasolu, muutuda selle õigusjärglaseks ning alustada sisuliselt nullist uue riigina. Õnneks läks teisiti ning peale jäi otsus taastada 1918. aastal välja kuulutatud iseseisvus, mis rahvusvahelise õiguse kohaselt polnud ju kunagi lakanud olemast. Ainult see Eesti saab tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade, nagu nüüd ütleb meie põhiseadus." 

Selleks, et saaks iseseisvuse taastamist läbi viia õiguspäraselt ning rahumeelselt, oli aga vaja Eesti kodanike tahteavaldust, kes olid tegelikult riikliku järjepidevuse kandjad. "Need inimesed olid kõik ju siin olemas, kuid kõigil olid punapassid taskus, Eesti kodanikke kuskil kirjas ei olnud," selgitas Kelam.

Kodanike komiteede liikumine, mis on läbi ajaloo Eesti suurim rahvaalgatus, alustas kodanike registreerimisega ning kümne kuuga registreeris end 790 000 inimest praktikas veel mitte eksisteeriva Eesti Vabariigi kodanikena. "Nad julgesid tunnistada oma allkirjadega riiki, mida tegelikkuses veel polnud. See oli murrang kogu rahva teadvuses, sellega ületati hirm," ütles Kelam.

Eesti Kongressi liikmeteks valiti 499 liiget ja 43 kodakondsuse taotlejate hulgas valitud sõnaõigusega liiget. Kokku pidas kongress 10 istungjärku ning 26.09.1992 võeti vastu deklaratsioon seadusliku riigivõimu taastamisest Eestis ja Eesti Kongressi volituste lõppemisest.

Eesti Kongress ei olnud poliitiline liikumine vaid ühendas kogu toonase Eesti poliitilise spektri – sinna kuulus 31 partei ning liikumise esindajad.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: