Lauri Vahtre: väikepartnerina valitsuses olemine on IRLi isamaalisust hägustanud ({{commentsTotal}})

Lauri Vahtre.
Lauri Vahtre. Autor/allikas: IRL

IRLilt on oodatud rahvuslike eesmärkide püstitamist ja oodatakse tänagi, kirjutab Lauri Vahtre erakonna nimemuutuse päeval.

Isamaa erakonna algust võib lugeda 1988. aastast, mil moodustati esimesed tulevaseks Isamaaks ühinenud erakonnad (kaks kristlikku erakonda ja ERSP). 1990. aastal tekkisid veel konservatiivne ja vabariiklaste erakond. Viimane kasvas välja ühendusest Res Publica.

Esimesteks sõjajärgseteks riigikogu valimisteks 1992. aastal lõid nimetatud erakonnad (esialgu küll ilma ERSPta, kuid see-eest koostöös liberaalide erakonnaga) valimisliidu Isamaa, mille esimeheks sai Mart Laar Kristlik-Demokraatlikust Liidust. Valimisliidu juhtivate tegelaste hulka kuulusid veel Illar Hallaste, Kaido Kama, Toivo Jürgenson, Ülo Nugis, Enn Tarto, Jüri Luik, Indrek Kannik, Mart Nutt ja paljud teised nimekad rahvuslased.

Valimisliit Isamaa taotles rahvusluse ja uuendusmeelsuse sünteesi, vabaturumajandust, erastamist, Vene armee lahkumist ning eesti rahva eluhuve järgivat kodakondsus- ja migratsioonipoliitikat. Ühenduse eeskuju oli Saksa Kristlik-Demokraatlik Liit.

Võitnud 1992. aasta valimised, ühinesid valimisliidu osalised (välja arvatud liberaalid, kellest kasvas hiljem välja Reformierakond), Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa.

Isamaa juhitud valitsus teostas terve rea Eesti jaoks üliolulisi reforme ja andis Eestile arengukiirenduse, mida võib kõigist kõrvalnähetest hoolimata edulooks nimetada. Paraku oli selle hind populaarsuse langus, sellega aga kaasnevad alati sisepinged.

1994. aasta valimiste eel lahkusid nn parempoolsed. See-eest ühines Isamaaga 1995. aastal ERSP, millest sündis Isamaaliit. Nüüdsest kuulusid sellesse ka teenekad vabadusvõitlejad nagu Tunne Kelam, Jüri Adams, Lagle Parek jt.

Isamaaliit sooritas 1999. aastal efektse comeback'i ja Mart Laar moodustas oma teise valitsuse. 2001. aasta lõpul lõhkus Reformierakond koalitsiooni ja moodustas 2002. aasta algul koos Keskerakonnaga uue valitsuse. 

Samal ajal võttis kuju uus erakond – Res Publica –, mis võitis 2003. aasta valimised ja moodustas valitsuse koos Reformierakonnaga. Res Publica erakond oli sündinud poliitilise klubi Res Publica baasil ja noorte energiliste meeste eestvõttel, kes soovisid riigi valitsemisse uusi tuuli tuua ja nõudsid kindlamat korda. Res Publica liider ja peaminister oli Juhan Parts, tuntumad tegelased veel Urmas Reinsalu, Ken-Marti Vaher ja Taavi Veskimägi.

Paraku langes kiirelt kogunenud populaarsusnäit sama kiirelt, 2005. aastal kordas Reformierakond oma manöövrit ja moodustas uue valitsuse Keskerakonna ja Rahvaliiduga. 2006. aastal ühines Res Publica Isamaaliiduga, moodustati Isamaa ja Res Publica liit ehk IRL. 

Sestpeale on IRL korduvalt valitsuses olnud, kuid väiksema partnerina. Selge isamaaline hoiak hägustus, seniste traditsiooniliste Isamaa valdkondade (näiteks kaitsetemaatika, samuti haridus) asemel üritati valijate poolehoidu võita sotsiaalsete lubadustega (näiteks kodukulude teemal).

See valijat eriti ei veennud. IRLilt oodati rahvuslike eesmärkide püstitamist ja oodatakse tänagi. Maailmas toimuvate protsesside taustal on näha, et rahvuslik mõte ja rahvuslik meelekindlus ei ole aegunud imperatiivid, vaid osutuvad üliolulisteks ka 21. sajandil. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: