Eelkõige puudutavad muudatused arstide liidu sõnul Venemaalt ja mujalt endise Nõukogude Liidu aladelt tulevaid arste, kellel on kõige suurem huvi Eestis töötada.

"Ministril on kavas kaotada erialase väljaõppe miinimumnõue ja lubada puudulikku koolitust kompenseerida eelneva töötamisega. Kui erialatunnistus on saadud vähem kui viis aastat tagasi, siis ei ole vaja ka töökogemust," teatas arstide liit.

Sobivustest muudetakse liidu sõnul edaspidi ainult teoreetiliste teadmiste kontrolliks õppekavas läbimata ainetes ning testi võib teatud tingimustel sooritada ka teistes keeltes peale eesti keele.

Euroopa Liidu ja Eesti seaduste järgi võib kolmandate riikide arste tööle lubada vaid juhul, kui nende koolitus vastab kehtivatele miinimumnõuetele. Eriarstid peavad olema läbinud Eesti residentuuri kestusele ja programmile vastava väljaõppe ning vähemalt kolm aastat erialal töötanud.

Arstide liidu hinnangul on eriarsti väljaõppe asendamine töökogemusega Euroopa õigusega vastuolus.

"Tegemist on ka meie noorte arstide ebavõrdse kohtlemisega, kuna nemad peavad eriarstiks saamiseks endiselt kolm kuni viis aastat residentuuris õppima," seisab teates.

Arstide liit ja arstlikud erialaseltsid on mitu aastat nõudnud, et terviseamet ei annaks töölube nõutava koolituseta eriarstidele.

"Suurimaks mureks on see, et enne tööleasumist ei kontrollita sisserändajatest arstide praktilist erialast pädevust ega ka keeleoskust. Puuduliku kvalifikatsiooniga kolleegidega on juba kokku puutunud anestesioloogid, kirurgid, neuroloogid ja teisedki spetsialistid. Arstide vähesuse tõttu haiglajuhid ilmnenud probleeme ei avalikusta ja patsientidel on raske erialaoskusi hinnata. Arstkond peab lubamatuks järeleandmisi arstiabi kvaliteedis ja patsientide ohutuse tagamises," teatas liit.

Tigimused eriarstiks saamise protsessis peaks olema sarnased nii Eestis õppivatel kui ka mujalt tulnud arstidele. Tartu ülikooli arstiteaduskonna dekaan Joel Starkopf ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kvalifikatsioonis ei saa teha ühtki mööndust.

Lisaks on mure selles, et Venemaalt, Ukrainast või mõnest muust Euroopa välisest riigist tulnud arstidele siin lihtsustatult loa andmine lubab neil edasi minna ükskõik millissesse Euroopa riiki.

Ükski ametis olnud ministritest – ei Hanno Pevkur, Taavi Rõivas ega Urmas Kruuse ei ole liidu sõnul olukorda lahendanud.

"Seadusega ettenähtud järelevalvemenetluse asemel tellis tervise- ja tööminister Kruuse auditi, mis kestis pool aastat. Tulemusi ei ole seni avaldatud, minister on lubanud neid tutvustada 24. märtsil väga piiratud ringis," seisab liidu teates.

Arstide liidu presidendi Lembi Augi sõnul tulid paari päeva eest saabunud uute määruste eelnõud arstide liidule üllatusena ja erialaseltsidele neid ei saadetudki.

Ta lisas, et ministeeriumi selline tegevus on vastuolus Euroopa Liidus tunnustatud hea halduse tavaga ja näitab taas vajaliku pädevuse puudumist tervishoiukorralduses.

Arstide liidu teatele on allakirjutanud ka 14 erialaseltsi.

Kruuse: liit on kommenteerinud võimaliku seaduseelnõu tööversiooni

"Miks me pidime tegema järelevalvemenetluse? Arstide liit soovis et me teeksime, sest nad arvasid, et kõik, mis terviseamet teeb on täiesti vale," ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ERR-i uudisteportaalile.

Ta sõnas, et eesmärk oli selgust saada, kas meie õigusruum ja selles tegutsemine on lihtne, selge ja läbipaistev ning kas see tagab, et meil saavad tööle kompetentsed arstid, millele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler.

"Selleks piisab täiesti auditist," ütles Kruuse.

Minister lausus, et arstide liit on kommenteerinud musta tööversiooni võimalikust seaduseelnõust, mis vajab veel mõlemapoolset diskussiooni.

"See nn määruse eelnõu on töödokument, et arutelusid jätkata ja lõpuks saata see ka avalikkusele kooskõlastamiseks," ütles Kruuse ja lisas, et selle dokumendiga ei oleks pidanud veel üldse avalikkuse ette tulema.

"Et arstide liit on olnud eestkõneleja selles küsimuses ja haiglate liit, kes on otseselt puudutatav – mõte oligi, et me tutvustame seda homme piiratud ringis, aga avalikkusele läheb audit homme ju kõigile nähtavaks. Tutvustamine tähendab seda, et me lepime kokku edasise tööprotsessi, mismoodi me diskussiooni jätkame selleks, et ühel hetkel teha seaduses vajalikud muudatused või konstanteerida fakti, et mõned asjad jäävad nii nagu nad täna seaduses kirjas on," rääkis Kruuse.

Eestis on residentuuri aeg kolm kuni viis aastat ja õppeprotsessi osa on praktika, mis on Kruuse sõnul ilmselt suurem võrreldes mõne muu riigiga, kui me räägime kolmandatest riikidest.

"Kui inimesel on pikk arstina töötamise kogemus, siis kindlasti ei saa seda ju alahinnata ja teha seda kuidagi väiksemaks kui õppeprotsessis olev praktika," sõnas minister ja lisas, et mujalt tulnud arstide töökogemus võiks seepärast ühel või teisel moel olla võrdsustatud meie residentuuri praktikaga.

Kruuse sõnul ei taheta nõudeid otseselt pehmendada. Ta lisas, et tal ei ole ühtegi statistilist tõestust selle kohta, et kolmandatest riikidest tulnud arstide patsientidel oleks rohkem komplikatsioone.

"Ei saa päris nii väita. Mul ei ole seda teadmist. Kui neil on (arstide liidul – toim.), siis oleks hea seda teada. Minu teada ei ole seda ka statistiliselt olemas," ütles Kruuse.