Suvel kehtima hakkav ehitusseadus lubab väiksemaid objekte püstitada KOV-i loata
Kehtiva alalise ehituskeelu asemel võtab suvel tinglikult öeldes võimu üle ehitusvabadus, sest näiteks väikse aiamaja ehitamisel ei pea enam kohalikult omavalitsuselt luba taotlema.
Jaanuaris vastu võetud ja juulist kehtima hakkav uus ehitusseadustik tekitab juristide hinnagul tõlgendamisel mitmetimõistmisi. Üks on kindel: uue seadusega on vähem paberimajandust ja lisaks fikseeritakse elamu ehitusloa taotluse riigilõiv 150 eurole, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Varasema alalise ehituskeelu asemel on suvest ehitise rajamisel paljud asjad lihtsamad. Juulist on ehitusena mõistetavad kõik tegevused, mis muudavad ehitist. Sinna kuuluvad ühtviisi võrdselt nii juurdeehitised, taastamine, liivakasti paigaldamine kui ka maja värvimine.
Justiitsministeeriumi nõunik ning eelnõu koostaja Sandra Mikli selgitas, et protsessi algidee oli, et Eestis on sel teemal üleregulatsioon.
"Meil on suur üleregulatsioon, peamiselt väikseid asju ehitatakse ebaseaduslikult, nüüd võiks kergendus olla, et saan ikkagi oma aias toimetada nii, nagu ma soovin," selgitas Mikli.
Elu muutub kergemaks kõigil neil, kes soovivad ehitada või lammutada alla 20 ruutmeerise pindala ja viie meetri kõrguseid hooneid. Sel juhul tuleb vaid ise jälgida, et tegevus oleks ohutu - projekti, teatamise ja detailplaneeringuga vaeva nägema ei pea.
"Selline teavitamis- või suhtlemiskohustus kohaliku omavalitsusega jääb üle 20-ruuduste ehitiste puhul. Kas tuleb lihtsalt teavitada või on siis loakohustus, kus ei tohi enne tegutseda, kui luba on olemas," rääkis Mikli.
Erinevate mahtude ja võimaluste kohta koostas ministeerium tabeli, mis juristide hinnangul päris täpselt seaduses sätestatuga kokku ei lange.
Vandeadvokaat Liisa Linna ütles, et igasugune ehitamine peab toimuma projekti alusel. "Tõepoolest pole nõutud, et tapeedi panemisel oleks vaja koostada ehitusprojekt või liivakasti ehitamisel ehitusprojekt. Pigem on need sellised nüansid, mida uus seadustik kaasa toob."
Majandusministeeriumi nõunik Ago Pelisaar selgitas kirja teel, et liivakasti paigaldamise puhul liigitub projekti alla ka enda tehtud eskiis või tootega kaasas olev joonis.
Sandra Mikli justiitsministeeriumist lisas, et seadusandjad eeldavad inimestelt mõistlikku ja ohutut tegutsemist ning iga suuremat ettevõtmist on alati tark dokumenteerida.
Vandeadvokaat Linna tõdes, et on uus seadus teeb ühest küljest asjaajamise lihtsamaks, aga kuna seadus taheti vastu võtta veel eelmise riigikogu kooseisuga, jäi kiirustades viimaste muudatuste analüüs tegemata.
Toimetaja: Priit Luts