Riigikontrolli värske audit näitas, et keskkonnaministeeriumil tuleb senisest tõhusamalt suunata ettevõtteid vähendama põlevkivijäätmete teket ning suurendama jäätmete taaskasutamist.

"Riik peaks endale võtma väga selged eesmärgid kui palju põlevkivijäätmeid soovitakse taaskasutada. Sealt edasi on mitu alapunkti. Ühelt poolt on erinevad normid, mis ütlevad, millele mingi tee või ehitus peaks vastama, teiselt poolt on avalik sektor kui suurim nõudluse tekitaja. Kui avalik sektor ise tahaks kasutada oma ehitistes põlevkivijäätmeid, siis küllap nad sinna ehitistesse ka jõuaksid," ütles riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo "Aktuaalsele kaamerale".

Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmeid tekib aastas ligikaudu 17 miljonit tonni, mis moodustab 80% kõigist Eestis tekkivaist jäätmeist.

Põlevkivijäätmete teke on elektri- ja õlitoodangu suurenemise tõttu aastatel 2009-2013 kasvanud 56%.

Põlevkivitööstuse algusest alates on prügilatesse ja jäätmehoidlatesse ladestatud üle 400 miljoni tonni jäätmeid ning jäätmekäitluskohad hõlmavad Ida-Virumaa territooriumist üle 27 ruutkilomeetri.

Riigikontroll tõi välja, et eelmisel aastal vastu võetud riiklikus jäätmekavas on tunnistatud põlevkivijäätmete suurt osakaalu, kuid jäädud üldsõnaliseks ning üksnes konstateeritud olemasolevat olukorda, pakkumata seejuures lahendusi.

"Jäätmekavas on välja toodud, et vaja on toetada põlevkivisektoris tekkivate jäätmete taaskasutamislahenduste ja tehnoloogiate arendamist ning rakendamist, kuid kavas ja selle rakendusplaanis puuduvad meetmed ning tegevused, kuidas neid eesmärke saavutada," märkis amet.

"Ka põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas ei ole jäätmete vähendamisele ega taaskasutamisele seatud sihttasemeid ning põlevkivijäätmeid tekitavatele ettevõtetele väljastatud keskkonnakaitseload ei sisalda nõuet vähendada jäätmete teket ja ladestamist ning suurendada taaskasutamist," lisas riigikontroll.

Auditi käigus selgus, et põlevkivijäätmete taaskasutamiseks on mitmeid võimalusi, kuid sobivaid ja majanduslikult põhjendatud lahendusi suuremahuliseks jäätmete ringlussevõtuks seni leitud pole, sest põlevkivijäätmetest valmistatud toodete järele ei ole piisavalt nõudlust.

Riigikontrolli arvates peaks riik soodustama põlevkivijäätmete taaskasutamist, näiteks tekitades põlevkivijäätmetest valmistatud toodete järele nõudlust avalike hoonete ja rajatiste ehitamisel.

Kuni põlevkivijäätmetele ei leita taaskasutamisvõimalusi, ladestatakse enamik põlevkivitööstuse jäätmeist endiselt prügilatesse.

Riigikontrolli auditist selgus ka, et andmeid, mida ettevõtted esitavad riigile jäätmete koguste ja keskkonnaseire kohta, ei kontrollita piisavalt.

"Jäätmearuandluse põhjalikku kontrollimist ei pea enda ülesandeks ei keskkonnaamet ega keskkonnainspektsioon. Samuti pole riik tõendanud ettevõtete tehtud keskkonnaseire tulemuste õigsust. Keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti sõnul vastutavad esitatud andmete õigsuse eest ettevõtted," märkis riigikontroll.

Tagatiste süsteem tuleks üle vaadata

Audit näitas, et riik on kulutanud põlevkivijäätmetest põhjustatud jääkreostuse kõrvaldamiseks üle 50 miljoni euro ja peab kulutama veel kümneid miljoneid eurosid.

Muu hulgas on Keskkonnaministeerium pidanud korrastama Kohtla-Järve ja Kiviõli vanad poolkoksimäed. Korrastamist ootavad Purtse jõgi, fenoolisoo ning Kukruse aherainemägi.

Samas leidis riigikontroll, et riik pole end piisavalt kaitsnud tulevikus tekkida võiva sarnase olukorra eest, kus jäätmekäitluskohad tuleb sulgeda maksumaksja raha eest.

See võib juhtuda, kui ettevõtted, kelle tegevuse tagajärjel on tekkinud korrastamist vajavad jäätmekäitluskohad, satuvad majanduslikesse raskustesse.

Eesti õigusaktide kohaselt peavad ettevõtted korrastama oma jäätmekäitluskohad ise ja tõendama oma suutlikkust seda kohustust täita rahalise tagatisega.

Riigikontroll järeldas aga, et "rahaliste tagatiste süsteem pole soovitud kujul rakendunud, sest keskkonnaamet pole nõudnud ettevõtetelt prügilate ja jäätmehoidlate korrastamistöödeks vajalikku tagatist ega välja arvutanud, kui suurt tagatist nõuda".

Seetõttu on ettevõtted ise jäätmekäitluskohtade korrastamiseks raha eraldanud, kuid riigikontrolli hinnangul ei pruugi osa ettevõtete eraldatud summa olla korrastamiseks piisav.

Riigikontroll soovitas keskkonnaministril seada konkreetsed eesmärgid põlevkivijäätmete ladestamise vähendamiseks ja taaskasutuse suurendamiseks, pöörata enam tähelepanu ettevõtete esitatud andmete õigsuse tõendamisele ning vaadata kiiremas korras üle põlevkivijäätmete käitluskohtade rahalise tagatise süsteem.

Ministeerium: muutused ei sünni üleöö

"Paljude aruandes toodud ettepanekutega on keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet juba arvestanud ja tööd alustanud, mõnede osas peame vajalikuks anda lisaselgitusi," teatas ministeerium.

"Suur jäätmete hulk on põlevkivitööstusele iseloomulik, sest 1 tonni põlevkivi töötlemisel tekib keskmiselt 0,5 tonni tuhka ning seda teadmist ei saa eirata ning ettevõtetele utoopilisi nõudmisi esitada," lisasid nad.

Kui turg nõuaks, hakkaksid ka teadlased palju rohkem uurima põlevkivijäätmete kasutamise võimalusi. Samas ei ole meil ka riiklikku maavarade kasutamise strateegiat.

"Sellist asja Eesti riigis ei ole. Aga mina ütlen, et mina keskkonnaministrina 10. juunil olen kokku kutsunud inimesed, et siis jätkata juba selle leppe valguses, mida eelmine keskkonnaminister sõlmis kolme Eesti ülikooliga. Ja ma arvan, et juba sellel sügisel saab strateegiaga edasi minna, et see kahetsusväärne olukord, mis meil hetkel on, ütleme tegevusetus poliitilises valdkonnas, saaks konkreetseks poliitikadokumendiks," ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Kuna seni on tegevuskava puudunud, jääb ka enamus aherainest seisma ja selle asemel avatakse uusi paekaevandusi.

Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti kehtestanud jäätmete ladestamise eest makstava tasu ka teatud liiki tööstusjäätmete. Seetõttu tuleb põlevkivitööstusel riigile maksta nii põlevkivi kaevandamisel kui ka põlevkivijäätmete ladestamisel.

Sellise maksu eesmärk on riigi poolt survestada ettevõtjaid jäätmeteket vähendama ja suurendama taaskasutust, et prügilasse jõuaks järjest vähem põlevkivijäätmeid.

Põlevkivitööstus on ministeeriumi kinnitusel püüdnud leida võimalusi jäätmete taaskasutuseks.

"Näiteks on aherainest võimalik toota ehituskillustikku ning tuhka on võimalik kasutada ehitusmaterjalide tootmisel ja põllumajanduses, kuid Ida-Virumaal on turg piiratud, mistõttu vajab sellise materjali kasutamine mujal Eestis laiemat toetust," selgitas ministeerium.

"Põlevkivitööstuses tekkinud jäätmete taaskasutamine ei peaks olema ainult keskkonnaministeeriumi mure, vaid riik tervikuna ja Eestis tegutsevad ettevõtjad võiksid oma tegevustes kaaluda võimalusi nende jäätmete kasutamiseks."

Põlevkivijäätmete kasutamisega paistab aga silma Kunda tsemenditehas, kus kasutatakse Narva elektrijaamade põlevkivituhka, mida lisatakse mõnda tüüpi tsementidele.

"Me oleme seda aastakümneid kasutanud ja me praegu kasutame ka Seda kuskil 60 000 tonni aastas lihtsalt tsemendi lisandina. See 60 on selline keskmine, aga on paremad ajad, siis me kasutame rohkem," ütles AS Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Meelis Einstein.

Jäätmete koguse kontrollimine on keeruline

Andmete kontrollimise osas märkis ministeerium, et probleemid jäätmekoguste arvestamisel tekivad olukorras, kus jäätmeid ei ole võimalik kaaluda.

"Eeskätt puudutab see põlevkivituha ladestamist vee abil, st tuha transpordiks ladestusalale kasutatakse suurtes kogustes vett (tuhk segatakse veega ja torude kaudu liigub segu ladestusalale, kus vesi setitatakse välja ja suunatakse tagasi tehasesse)," kirjutas ministeerium.

2012. aastal tuli keskkonnaministeerium välja sooviga sätestada nõue, et olukorras, kus jäätmeid ei ole võimalik kaaluda, tuleb jäätmeteke arvutada välja konkreetse arvutusmudeli abil.

"Hirm ladestustasu tõusu ees sundis aga ettevõtjaid kindlalt vastu seisma igasugusele arvutusmeetodile ja nõude kehtestamise protsess peatus."

Keskkonnaalase aruandluse kvaliteedi tõstmiseks on keskkonnaamet koostöös keskkonnaministeeriumi IT-keskusega alustanud keskkonnalubade menetlemise infosüsteemi loomist.

Projekti eesmärk on arendada keskkonnaministeeriumi valitsemisala ja avalikkuse vajadustest tulenev e-teenuste ja menetluste infosüsteem, mis asendab aegunud ning omavahel liidestamata infosüsteemid.

Riigikontrolli hinnangul peaksid Eesti õigusaktid tagama, et ettevõtted sulgevad tulevikus ise oma jäätmekäitluskohad, ent paraku pole sulgemiseks ette nähtud rahaliste tagatiste süsteem piisavalt rakendunud.

Keskkonnaministeerium nõustus vajadusega üle vaadata jäätmekäitluskohtade sulgemise rahaliste tagatiste süsteem ja vastutus selles osas. Vastavad muudatused kavatsetakse välja töötada koostöös prügilate ja jäätmehoidlate käitajatega.