Katrin Saks: Teletutvus ({{commentsTotal}})

Balti Filmi- ja Meediakooli (BFM) direktor Katrin Saks arutles möödunud nädalal toimunud meediakonverentsil, et enim oleks tal kahju tuttavate tegelenägude kadumisest ekraanilt.

„Ma ise kuulun ETV-ealiste põlvkonda, esimesse, kelle kasvamist televisioon mõjutama hakkas. Meie koju toodi see ime kuuekümnendate alguses: mäletan siiani kaadreid sellest sõjafilmist, mis pärast pikka ja põhjalikku telerihäälestamist ekraani vallutas. Tegelikult oli see aeg, mil programm muutus igapäevaseks, hakkas arenema teleajakirjandus (mida ma ei mäleta) ja mil sündis Lasteekraan (mida ma jällegi mäletan).

Olen neil päevil korduvalt mõelnud sellele, mida see minu elus on tähendanud. Nojah, minu elus, kes ma 18 aastat ETV-s töötasin, on sellel majal muidugi väga eriline koht, aga pigem olen mõelnud, mis on see kõige olulisem, mida meie põlvkond sellest on võitnud või ka kaotanud? Näiteks aega?

Põrnitsesin ühel õhtul pikalt musta ekraani ja tundsin, et kõige rohkem oleks mul kahju sellest, kui homme poleks seal enam ühtegi tuttavat nägu – mitte uudiseid, võõraid maad ja rahvaid, võimalust oma silmaga näha ja kaasa elada erakordsetele sündmustele ekraanil ehk kogu kogu tohutut liikuvate piltide imet, mida televisioon on meile vahendanud, vaid nimelt tuttavaid telenägusid.

Naljakas, aga Tipi ja Täpi kõrval on lapsena mälupilti sööbinud näiteks Leo Soonpää oma Ars Longa saadetest, elegantne Moidela Tõnisson, keda salamisi kadestasin või Valdo Pant – no tema ilmselt seetõttu, et nende saadete ajal käskisid vanemad alati väga vagusi olla.

Kas ma tundsin neid? Kas ma tunnen teid, kes te seal täna olete? Keda ma üldse tunnen? Naabreid, kolleege, iseennast? Mulle tundub, et oluline on see, et te olete osa minu elust. Uskuge, ma tean, millest räägin. Elasin mitu aastat Brüsselis, kus oli küll sada telekanalit, aga mitte ühtegi tuttavat telenägu. Mitte kedagi, keda oleksin juba aastaid tundnud (internetiühendust selles korteris ka polnud, et selle vahendusel ETV-d jälgida).

Ja teatud mõttes on ju teletutvus hoopis stabiilsem ja mugavam. Eriti nüüd, kus ma vaatajana ei sõltu enam sellest, millal teie tahate minu koju tulla, vaid valin ma ise aja, mida teiega koos veeta. Seda tutvust tahan ma kindlasti jätkata, sest see seob mind teie kaudu ka teiste inimestega, oma maa ja rahvaga. Olen päris kindel, et selline pidet pakkuv roll sellel üksilduse sajandil pigem suureneb kui kaob. Teen kummarduse kõikidele nendele saatejuhtidele, reporteritele, uudisteankrutele, kes täna ekraanilt vastu vaatavad ja loomulikult kõigile neile, kes selle eest ekraani taga hea seisavad. Ma ju tean, kui suur meeskonnatöö see on.

Balti Filmi- ja Meediakooli (BFM) poolt kinnitan, et teeme, mida oskame ja natuke rohkemgi veel, et rahvusringhäälingule järelkasvu kindlustada. Täna on meil lisaks heale tahtele olemas ka korralik tehniline baas ja pühendunud õppejõud. Esimest korda võtame sel aastal vastu ka ühe televisioonile spetsialiseerunud magistrikursuse.

Lisaks praktikute õpetamisele püüame lähiaastatel panustada ka sellesse, et tegelda ajaloo ja teooriaga. Alles äsja loodi Tallinna Ülikoolis meediainnovatsiooni- ja digikultuuri tippkeskus, kus kohtuvad teadus ja loomelabor. See on heaks eelduseks suurepärase koostöö jätkumisele ja laienemisele.“

Toimetaja: Merilin Pärli



Nachum Ulanovsky ja ta kolleegid tegid katseid nahkhiirtega.

Ajus on kaaslaste asukoha jälgimiseks oma rakud

Hea on enamasti teada, kus me oleme. Enam-vähem sama kasulik on aga enamasti teada, kus täpselt on meie kaaslased. Nüüd tuleb välja, et ajus on mõlemat laadi teadmise jaoks olemas omad spetsialiseerunud rakud.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: