Miks te tahate saada presidendiks?

Ma tunnen, et mul on selleks olemas piisav pagas, kuna olen olnud kahe ülikooli rektor, mul on pikaajaline juhtimiskogemus ja ka rahvusvaheline kogemus. Ise tunnen, et minu tugevus on inimestega suhtlemine, nende kuulamine ja nendega rääkimine.

Teie vastaskandidaat on Ülle Madise. Milliste isikuomaduste ja teadmiste poolest olete teie parem kui Ülle Madise?

Ma usun, et minu tugevus on pikaajaline tegutsemine haridus- ja teadusmaailmas ning samuti rahvusvaheline kogemus. Kui me vaatame tänaseid probleeme – kuidas Eestit edasi viia, mille taga on meie majanduskasv, milline on meie perepoliitika –, siis ma usun, et Eesti vajab tugevamat majandust ja rohkem innovatsiooni. See on minu tugevus. Nagu ma ka mainisin, olen ma neutraalne ja leian, et minu tugevus on suutlikkus rääkida kõigi erinevate inimgruppidega ning saada nende probleemidest aru.

Mis te arvate sellest protsessist, et Ülle Madise taga on praegu vähemalt kolm erakonda?

See näitab, et Ülle Madisel on täna allkirjad koos ja ta seatakse üles kandidaadiks.

Kas te ei arva, et olete poliitiliste jõudude käes lihtsalt mängukann või toimub kuskil paralleelselt veel midagi?

Ei, ma ei ole sellele mõelnud. Ma ei ole selline, kes usub vandenõuteooriaid ja usun, et mul on piisavalt talupojatarkust, et saada aru, kui see nii on.

Te olete olnud nii ülikoolis kui ka laiemalt rohepöörde eestkõneleja. Kas Keskerakond ja Isamaa küsisid Eesti energeetikapoliitika kohta ka?

Jah, küsisid ja me rääkisime suud puhtaks. Ma olen rohepöörde toetaja, kuid küsimus on, kuidas me rohepööret defineerime. Ma ütlen, et rohepööre on meil läinud võib-olla liiga ideoloogiliseks – suund ja eesmärgid on ju õiged, aga küsimus on, kuidas me seda lahendame. Minu jaoks on oluline ennekõike see, et rohepöörde käigus luuakse uusi puhtaid ja kliimasõbralikke tehnoloogiaid, nagu ma ka varem tehnoloogiatele ja innovatsioonile viidates mainisin.

Rääkisite ka Eesti rahvastikust. Mis on teie lahendused Eesti perepoliitika muutmiseks?

Mul ei ole valmis lahendust, et Eesti rahvaarv hakkaks loomuliku iibe tõusu kaudu kohe kasvama. Seda ju tegelikult ei ole. Teemad on väga laiad, nimetasin korra juba majandust – kindlasti ei loo noored peret või lükkavad pereloomist edasi oma majandusliku olukorra tõttu. Kindlasti on siin hariduslikud teemad. Olles olnud ülikooli rektor, me teame, et Eesti kõrghariduses on täna suur sooline disproportsioon. Ligi kaks kolmandikku ülikoolide lõpetajatest on naisterahvad, mis on väga hea, nad on väga haritud, aga meil on selle võrra vähem noormehi. See on sotsiaalne probleem: kas ülikoolides luuakse õpingute ajal sidemeid ja noored leiavad üksteist, või pigem kõrgelt haritud noored naised ei loo peret ja lähevad hoopis välismaale.