Kaitseväe sporditeenistuse ülema major Heino Märksi sõnul on ajateenistusse saabuvate noormeeste üldfüüsiline vorm suhteliselt kesine.

"Kui 1990. aastate keskpaigas olid umbes 52% ajateenistusse saabujad valmis teenistuse edukaks läbimiseks, siis vahepeal langes see näitaja 10 kuni 12 protsendini," rääkis major Märks, Vikerraadio saates "Huvitaja".

Samas nentis major, et viimastel aastatel on meeste vorm muutunud küll paremaks, kuid nüüd hakkavad tulema ajateenistusse noored, kelle sportimine jäi majandussurutise algusesse.

"See tendents kohe väga selgelt kajastub ka tulemustes ehk tulemused lähevad alla," selgitas Märks, kes märkis, et vanematel polnud sellel ajaperioodil oma lastele võimalik sportimiseks vajalikke tingimusi täita.

"Võrreldes aastatega 2000 ja 2001 on kindlasti olukord selle võrra parem, et kohalike omavalitsuste ja riigipoolne toetus on nii palju arenenud, et nüüd on olemas spordisaalid, kuid majandusliku piiratuse tõttu oli nende kasutamise võimalus piiratud," ütles Märks.

Eesti Tervisefondi juhi ja perearsti Eero Merilind nõustus, et hea üldfüüsiline vorm algab kodust. "Kui kodus tegeletakse spordiga ning vanemad näitavad eeskuju, siis ka lapsed vastavalt selle tegutsevad," arvas Merilind.

Tervisearengu instituudi uuringust selgus, et spordiga tegeletakse just gümnaasiumi astmes ning pärast seda langeb spordiga tegelevate inimeste arv märgatavalt. Samuti ütles Merilind, et sportimine sõltub ka palju inimeste sissetulekust.

"Need kellel on suurem sissetulek, see tegeleb regulaarsemalt spordiga ja need kellel on väiksem sissetulek, see tegeleb vähem spordiga," rääkis Merilind. Samuti tõi ta välja regionaalsed erinevused ehk Tallinnas on spordiga rohkem tegelejaid kui maapiirkondades.

Kehaline kasvatus ei tohi õppekavast kaduda

Viimasel ajal on soovitud, et kehalise kasvatuse tunni roll ja sisu õppekavas muutuks. Perearst Eero Merilind kinnitas, et kehaline kasvatus peab kindlasti jääma tunniplaani.

"Oma praktikas ma näen lapsi, kes muul ajal, kui ainult kehalise kasvatuse tunnis, ennast ei liigutagi ja kui see ära jätta, siis ma arvan, et see mõju väga hästi," lausus Merilind.

Major Heino Märksi hinnangul võiks koolide kehalise kasvatuse tunnid põhineda 1980 aastate lõpu ja 1990 aastate alguses olnud programmil, kuhu oli liidetud hästi palju spordialasid ning õpilane sai nendest hea ülevaate.

"Tänased noored, kes ajateenistusse tulevad, ei suuda käsivõitluse tunnis ette poole tirelit teha," selgitas major, kes märkis, et ajateenistusse jõudes on natuke hilja selliseid oskusi edasi anda.

Samuti tõi Märks välja ujumis- ja suusatamise oskuse. Viimane on muutunud kesisemaks, sest suhteliselt halvad talved ja kallis varustus ei lase paljudel selle alaga tegeleda. "Mäest alla sisuliselt ei osta sõita," märkis major.