Ukrainas algas NATO ja Ukraina ühisõppus Rapid Trident ({{commentsTotal}})

Foto: AFP

Eesti sõdurid lendasid eelmise nädala lõpus Ukrainasse, et osaleda seal eile alanud Nato ja Ukraina ühisõppusel Rapid Trident. Venemaa hoiatab, et sellised sõjamängud võivad ohtu seada Ida-Ukraina rahuprotsessi.

Sõjamängude korraldamine sõdivas riigis võib tunduda mõnele kui välgumihkliga põleva maja ees vehkimine. Vähemalt sellisena näeb Venemaa Ukrainas toimuvat suurõppust Rapid Trident, kus osalevad 1800 sõdurit 18 erinevast riigist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eestist sõitis eelmise nädala lõpus Lääne-Ukrainasse 11-päevasele õppusele kümme kaitseväelast, nende seas demineerijad ja staabiohvitserid.

NATO ja Ukraina üksused harjutavad üheskoos julgestus- ja rahutagamisoperatsioonide läbiviimist.

Õppuste kaasjuhi USA armee koloneli Alfred Renzi sõnul viiakse läbi palju taktikalisi ülesandeid, mis on rakendatavad julgestustegevuses kui ka otseseks lahingutegevuses. "Näiteks võib näha sõdureid reageerimas rünnakule või varitsusele ja seejärel kõrvaldamas ohte konkreetse eesmärgi jaoks," selgitas kolonel.

Seekordse õppuse legend ei erine palju meie iga-aastasest õppusest Kevadtorm, kus välja mõeldud vaenlane idast on asunud rünnakule.

Ainult ukrainlaste jaoks on läbimängitav paljuski reaalsus, sest Donetskis ja Luganskis toimuvad senini kokkupõrked Ukraina armee ja Venemaa toetatud separatistide vahel.

"Stsenaariumi järgi on sellel õppusel välja mõeldud Põhja-Euroopa riik nimega Skolkam,
mis ründas Musta mere äärseid riike aprillikuus ja sel samal hetkel alustavad üksused polügonil ettevalmistusi rindejoonele minekuks," selgitas Ukraina sõjaväeakadeemia asejuht Oleksander Suvak.

Venemaa välisministeeriumi sõnul on rahvusvaheliste õppuste korraldamine Ukraina pinnal ohuks Ida-Ukraina konflikti rahumeelsele lahendamisele. Kuigi rahvusvahelised õppused on Ukrainas toimunud 1995. aastast, on seekordne Rapid Trident seni suurim NATO õppus, mis on korraldatud koostöös ukrainlastega.

Toimetaja: Allan Rajavee



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: