Ümarmudil paistab olevat tark kala, või vähemalt need kalad, kes meie vetes elavad. Kui mujal maailmas tehakse nende kalade katsepüüki just lõkspüünistega, siis Saaremaa rannikumerre merebioloogide poolt pandud viite lõkspüünisesse pole läinud ükski ümarmudil.

"Ilmselt, kuna ümarmudil sööb kõike, siis tal ei ole põhjust sinna püünisesse minna, sest tal on nii palju paremat toitu meres ja me ei osanud püünisesse nii head toitu panna," arvas TÜ mereinstituudi merebioloog Kristiina Nurkse. "Aga see, et ümarmudilaid puurides polnud, on tegelikult petlik. Visuaalne vaatlus põhjast annab olukorrast hoopis teise pildi," selgitas Nurkse "Aktuaalsele kaamerale".

"Iga 3 ruutmeeri kohta ikka üks mudil on. Ja samas ei olnud ka ühtegi teist kala peale tema. Aga Abruka taga oli mudilat ikka väga palju. Võib öelda, et ainult kolmandiku võrra vähem kui Muuga lahes, kusjuures Muuga laht on Eesti oludes mudila kõige arvukam piirkond," ütles TÜ mereinstituudi merebioloog Jonne Kotta.

Tartu ülikooli mereinstituudi poolt tehtava uuringuga tahetaksegi selgusele jõuda, mida täpselt ümarmudil meie vetes sööb ja kes näiteks ka mudilat söövad.

"No praegu on teada, et ta sööb kõike, mis ette juhtub. Ta võib süüa päevas peotäie meie rannakarpi. Ta võib süüa umbes 100 kirpvähilist päevas, mis on ka kõigi teiste kalade toit, eriti kala noorjärkudele. Teda ennast aga söövad näiteks ahven, haug ja koha," selgitas Nurkse.

Merebioloogid kinnitavad, et ega ümarmudilast kui võõrliigist enam lahti saada ei pruugigi ja pigem tuleks temaga leppida. Mõni Kuressaare kalapood juba müübki kümneid kilosid ümarmudilat päevas.