Merebioloogid õpivad võõrliik ümarmudilat tundma ({{commentsTotal}})

Foto: Wikimedia Commons

Aastaid tagasi Eesti rannikumerre tekkinud võõrliigi - ümarmudila arvukus on viimase 5-6 aastaga hüppeliselt kasvanud. Mereinstituudi merebioloogid uurivad praegu, mida ümarmudil meie vetes sööb ja kes on tema vaenlased.

Ümarmudil paistab olevat tark kala, või vähemalt need kalad, kes meie vetes elavad. Kui mujal maailmas tehakse nende kalade katsepüüki just lõkspüünistega, siis Saaremaa rannikumerre merebioloogide poolt pandud viite lõkspüünisesse pole läinud ükski ümarmudil.

"Ilmselt, kuna ümarmudil sööb kõike, siis tal ei ole põhjust sinna püünisesse minna, sest tal on nii palju paremat toitu meres ja me ei osanud püünisesse nii head toitu panna," arvas TÜ mereinstituudi merebioloog Kristiina Nurkse. "Aga see, et ümarmudilaid puurides polnud, on tegelikult petlik. Visuaalne vaatlus põhjast annab olukorrast hoopis teise pildi," selgitas Nurkse "Aktuaalsele kaamerale".


"Iga 3 ruutmeeri kohta ikka üks mudil on. Ja samas ei olnud ka ühtegi teist kala peale tema. Aga Abruka taga oli mudilat ikka väga palju. Võib öelda, et ainult kolmandiku võrra vähem kui Muuga lahes, kusjuures Muuga laht on Eesti oludes mudila kõige arvukam piirkond," ütles TÜ mereinstituudi merebioloog Jonne Kotta.

Tartu ülikooli mereinstituudi poolt tehtava uuringuga tahetaksegi selgusele jõuda, mida täpselt ümarmudil meie vetes sööb ja kes näiteks ka mudilat söövad.

"No praegu on teada, et ta sööb kõike, mis ette juhtub. Ta võib süüa päevas peotäie meie rannakarpi. Ta võib süüa umbes 100 kirpvähilist päevas, mis on ka kõigi teiste kalade toit, eriti kala noorjärkudele. Teda ennast aga söövad näiteks ahven, haug ja koha," selgitas Nurkse.

Merebioloogid kinnitavad, et ega ümarmudilast kui võõrliigist enam lahti saada ei pruugigi ja pigem tuleks temaga leppida. Mõni Kuressaare kalapood juba müübki kümneid kilosid ümarmudilat päevas.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: