Michal ütles ERR-i uudisteportaalile, et tema hinnangul saab riik tingimuste loomisega ning investeeringutega tööstusparkidesse luua ettevõtjatele atraktiivsed tingimused Ida-Virumaale investeerimiseks.

Michali sõnul pidas ta eelmisel nädalal läbirääkimisi rahandusministriga, kellelt sai plaanile tuge.

"Kui saame Narva tööstuspargi teise etapi, Kohta–Järve Keemiatööstuspargi ning Kiviõli ettevõtlusala plaanid kolm aastat varasemaks tuua, rahaliselt tähendab see esialgsel hinnangul osapooltele kokku lisavajadust 1,3 miljonit eurot," märkis majandusminister.

"Tööstusparkide investeeringuid kiirendades saame neis 1600 uue töökoha loomise tuua ajaliselt varasemaks,“ selgitas Michal.

Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juhatuse liige Teet Kuusmik sõnas, et tal on hea meel, et ministeerium otsib aktiivselt lahendusi uute töökohtade loomiseks.

„Algne plaan nägi ette, et aastaks 2019 on meil 4400 uut töökohta. Kui saame piirkondade konkurentsivõime meetme õigeaegselt avatud ning lisarahastuse, siis toome kindlasti oma tegevusi uute töökohtade loomise jaoks mitu aastat ettepoole," kinnitas Kuusmik.

"Kõlab ehk isegi paradoksaalselt, kuid olukorras, kus mujal Eestis on juba tööjõupuudus, on meil veel leida spetsialiste uutesse ettevõttesse. See on ka üks argument siia tulekuks. Kindlasti ei tasu olukorda Ida–Virumaal halvemana näidata. See on arenev piirkond“ rõhutas Kuusmik.