Pagulastele tugiisikuks soovijaid on kohtadest kordi rohkem

Johannes Mihkelsoni keskuse (JKM) projektijuht Juhan Saharov tõdes, et huvi asuda pagulastele ja varjupaigataotlejatele tugiisikuks on suur, sügisesel konkursil laekus 15 kohale ligi 160 avaldust.
Johannes Mihkelsoni keskusel, kes pakub tugiisikuteenust EL-i ja siseministeeriumi kaasrahastamisel, on hetkel 15 töötavat tugiisikut, sel sügisel koolitatakse välja veel 15. "Ja väga suure tõenäosusega teeme järgmise aasta alguses jälle 15-se grupi," kinnitas Saharov ERR-i uudisteportaalile.
Huvilisi tugiisiku kohale on Saharovi sõnul väga palju ning sügisel laekus 15 kohale ligi 160 sooviavaldust. Kandideerijate seas on palju noori, aga on ka täiesti keskealisi inimesi, kirjeldas ta. "Me oleme otsinud neid sotsiaaltöötajate ridadest, ülikoolide ridadest, igalt poolt," selgitas Saharov ja lisas, et tugiisikute ühine nimetaja peab olema soov aidata ja mõistev pool, kuidas pagulasi lõimida Eesti ühiskonda.
Eesti praeguse plaani järgi viivad tugiisikud pagulastega kokku kaks asutust: Johannes Mihkelsoni keskus ja MTÜ Eesti Pagulasabi.
Eesti Pagulasabil on vabatahtlike andmebaasis hetkel enam kui 100 nime. "Neist üks osa on mõni aasta tagasi läbinud ka baaskoolituse ja üks osa juba töötavad vabatahtlikena, kuid suurem osa neist on lisandnud meie baasi viimaste kuude jooksul. Neile pakume koolitusi käesoleva aasta lõpus, esialgu umbes 30-40 huvilisele," rääkis MTÜ Eesti Pagulasabi juht Eero Janson.
Ta lisas, et nii nemad kui ka JMK saavad tugiisikuid veel jooksvalt lisaks välja koolitada.
"Silmas tuleb pidada ka, et pagulased ei vaja tugiisiku abi pidevalt, vaid enamasti just esimese paari kuni kuue kuu jooksul, sealt edasi vastavalt vajadusele. Seega jõuab üks tugiisik vajadusel tegeleda päris mitme pagulasperega," märkis Janson.
Tugiisikutega tehakse aastane leping, samamoodi sõlmitakse aastane leping kliendi ehk näiteks Süüria perekonnaga. "Aasta aega on see nominaalne abistamisperiood, mida me pakume praegu ka samamoodi igapäevaselt," lausus Saharov. Lepingus pannakse kirja tegevused, milles tugiisik aitab ja milles mitte.
"Otsime soovitavalt sotsiaalala kogemusega inimesi, kes oleks inimeste ja välismaalaste abistamisega kokku puutunud, kes valdavad keeli. Näiteks on meil ka juba inimesi, kes on väikse araabia keele oskusega," tõi Saharov välja. Seega peab tugiisik tema sõnul kindlasti olema koolitatud inimestega töötamiseks.
Sotsiaalministeeriumi meedianõunik Aleksandra Solntseva kinnitas, et tugiisik ei pea ilmtingimata olema sotsiaaltöötaja või sotsiaalse taustaga, aga tugisiikuks saab olla inimene, kes on läbinud spetsiaalse tugiisiku koolituse, mida teevad nimetatud kaks asutust.
Ka Eero Janson leidis, et eelistatud on loomulikult sotsiaalvaldkonna inimesed, kes juba süsteemis orienteeruvad. "Kuid teadmiste puudumine, vähemalt meie vabatahtlike puhul, ei ole üldjuhul takistuseks – selle probleemi lahendab täiendkoolitus. Esmatähtis on soov aidata vastavalt oma oskustele ja teadmistele. Meie vabatahtlike seas on nii tugiisikuid ja selle kandidaate kui ka keeleõpetajaid ja huvitegevuse pakkujaid, nii noori kui vanu, nii Eesti inimesi kui Eestis elavaid välismaalasi," ütles Janson. Vabatahtlikuks soovijad saavad endast teada anda ka MTÜ veebilehel.
Juhan Saharov märkis, et need sajad pagulased, kelle vastuvõtmiseks Eesti on valmisolekut avaldanud, tulevad alles kahe aasta jooksul. "Kui me jagame selle kuude peale ära ja teades, kui aeglaselt kogu see asi toimub, siis ma ei imestaks, kui neid enne märtsi ei tule ühtegi," lausus ta.
Kui koostöö Itaaliaga sujub, siis hakatakse pagulasi vastu võtma jaanuarist. "Kui me mõtleme, et üks-kaks-kolm pere kuus ja meil on 40 tugiisikut ja üks tugiisik võib tegeleda kahe-kolme perega, siis selles mõttes on see täiesti proportsioonis, et kindlasti ei ole neid vähe," leidis Saharov.
Toimetaja: Liis Velsker