Pühapäeval lõppesid Venemaa riigiduuma niinimetatud valimised ja hääli polnud vaja hakata kokku lugemagi, sest te panite oma Facebooki seinale tulemused üles juba enne, kui need ametlikke kanaleid pidi tulema hakkasid. Mida oli Putinil vaja nende "valimiste" tulemuseks saada?

Formaalselt heakskiitu oma kursile ehk sõjale. Kõik on harjunud, et Venemaal loetakse hääli nii, nagu vaja, aga mis oli see vajadus? Vajadus oli väga lihtne: tulemus pidi olema kõrgem kui eelmiste parlamendivalimiste oma ja madalam kui presidendivalimiste tulemus. See pidi mahtuma kitsasse koridori.

Ma pakkusin, et valimisosalus saab olema 55 kuni 60 protsenti – oli 59, ma olen tubli. Arvasin, et võimuparteile antakse umbes 70 kuni 75 protsenti häältest, aga anti 79, nii et siin panin natuke mööda. See oli usaldusreferendum või heakskiidu referendum, et näete, rahvas on meie poolt ja me teeme kõike õigesti.

Ometi anti mingi informatsiooni kohaselt kohalikele ametnikele ülesandeks, et valimisaktiivsus tuleb hoida võimalikult madalana. Mis on selle hüpoteesi taga?

Sellega olid väga vastukäivad signaalid. Väide, et valimisaktiivsus peaks olema madal, et hoida võimupartei toetus kõrgena, ei kõlanud minu jaoks juba algusest peale usutavalt. Vaja oli näidata just nimelt üldrahvalikku toetust, aga kui osalus on madal, siis ei ole see ju üldrahvalik. Seetõttu joonistati mõlemad näitajad – nii osalus kui ka õige partei poolt olemine – rekordkõrgusele. Mitte kunagi varem pole duumavalimistel nii palju osaletud ja mitte kunagi pole saadud nii palju hääli. Praegu saadud 79 protsenti on maksimum, varem oli 74 – uskumatud.

Kõik läks nööri mööda täpselt nii, nagu pidi. Kas vaatlejaid oli üldse kohapeal ja kas seda kõike sai jälgida?

Pisteliselt ja valikuliselt, nii et kohati olid küll enam-vähem reeglitele vastavad protseduurid, aga oli ka jaoskondi, kus ei saanud üldse vaadelda. Mõistagi ei saanud vaadelda väga paljusid suletud valimisjaoskondi. Näiteks oli ühes koolimajas korraga kolm valimisjaoskonda, aga kõik eelarvelised isikud olid suunatud ühte ning seal ei olnud juhtumisi parasjagu valijaid. Ülejäänud jaoskonnad seisid tühjalt ja seal olid vaatlejad.

Kuidas seda "õiget tulemust" saavutati?

Ega ma ausalt öeldes ei tea, me ei ole seal kohapeal istunud. Kas need tõesti peegeldavad päriselt antud hääli? Pigem ei usu. On olemas matemaatilised mudelid, mis näitavad ära, milline on tõenäosuslik hääletamine ja milline oli praegune tulemus. On öeldud, et umbes 33 protsenti paberkandjal antud häältest on puhas võltsing. Elektroonilise hääletamise puhul ju keegi täpselt ei tea. See, mis tuleb kaugelt välismaalt, seal on üldse selline väikene vimka. Venemaa avas ju valimisjaoskondi ka välismaal ja kuna Venemaa poliitiline emigratsioon hakkas viimasel hetkel propageerima, et kuna Jabloko poolt hääletada ei saa, hääletage erakonna Uued Inimesed poolt.

Ehk selline valikuline opositsioon oli justkui teoreetiliselt olemas?

Jah, see oli küll puhas Kremli taskupartei, aga opositsioonilised hääletajad omistasid talle mingi väärtuse, et hääletavad kindlasti nende poolt. Välismaal olevate jaoskondade ees sai teha ka lävepakuküsitlusi ja selgus, et Uued Inimesed sai kuni 60 protsenti häältest ja Ühtne Venemaa sai ainult kaks-kolm protsenti – pisut erinevad tulemused.

Oleme näinud sotsiaalmeedias levivaid videoklippe, kus püssimehed lähevad valijaga kabiini kaasa ja vaatavad üle õla, et kas tehakse õigesse kasti linnuke või mitte. Kas see toimiski niimoodi?

Püssimeeste kaadrid pärinevad muidugi niinimetatud uutelt territooriumidelt ehk okupeeritud Ukraina aladelt. Seal toimusid valimised väga vabalt tõlgendatud reeglite kohaselt: kändude peal, auto kapoti peal ja sõdurite juuresolekul. Põhimõtteliselt ei tohi okupeeritud aladel üldse valimisi läbi viia ja mitte ükski valimine pole adekvaatne, kui kõrval seisab püssimees, aga seal nad tegid seda.

Kui palju võis üldse protestijaid välja tulla – inimesi, kes tahaksid öelda, et me ei taha nii elada ja see ei meeldi meile? Või on see rahvas igast otsast nii ära hirmutatud, et seda ei juhtu üldse?

Mida lugeda protestiks? Osa inimesi tegi valima minnes asjast tsirkuse, kandes näiteks Ämblikmehe või karu kostüümi, et näidata kogu asja palaganina – kas see on protest? Oli ka juhtumeid, kus valimisurnis olevaid sedeleid rikuti, kallates neile kraami peale. Kas see on protest või teeb seda ehk lihtsalt natuke ebaadekvaatne inimene? Protestist kui sellisest ei saa rääkida, sest nii kinni keeratud poliitilises süsteemis pole sellele põhimõtteliselt kohta.

Kas Jabloko oleks olnud enne ära keelamist potentsiaalne oht või võimalus mingeid hääli kokku korjata?

See oligi põhjus, miks ta ära keelati. See on muuseas esmakordne, kui Venemaa keskvalimiskomisjon lubab mingi partei valimistele ja tühistab siis kohtu kaudu loa suhteliselt vahetult enne neid. Sotsioloogia näitas, et nad võivad saada kuni 20 protsenti häältest. Küsimus ei ole ju häälte arvus, sest see ei oleks muutnud riigi poliitilist kurssi, aga see oleks andnud võimaluse teleekraanidel vähemalt kaks-kolm nädalat rääkida sellest, et me tahame rahu. See rääkimise võimalus keeratigi kinni – oluline polnud valimistulemus, vaid rääkimisvõimalus.

Kas Ukraina teema oli kogu valimiseelsel perioodil üldse keelatud?

Nii ja naa. Kuna kogu mobiliseeriv retoorika käis ikkagi Ukraina ümber – et me oleme sõjas ja meid rünnatakse –, oli Ukraina teema laual, aga meie jaoks äraspidises võtmes.

Nii, nagu parasjagu jälle vaja oli. Ukraina ründas samas väga intensiivselt droonidega Venemaad – üle tuhande drooni jõudis kohale. Paljud lasti alla, aga paljud jõudsid ikkagi sihtmärgini. Kas see mõjutab kuidagi ka venelaste meelsust?

See tekitab kindlasti rahulolematust, et mis värk on ja mis jama on, mitte protesti selle sõna otseses mõttes. Seal ei teki seda loogilist seost, et jama on sellepärast, et meie tegime midagi valesti ja nüüd on see karistus. Seletus on väga lihtne ja lühike: jama on sellepärast, et ukrainlased ründavad ja ukrainlased on süüdi.

Kelle jaoks või milleks on Putinil selliseid valimisi vaja? Kas tal on vaja oma riigi sees midagi näidata? Mulle tundub, et välismaailm ei võta seda ometi ju tõsiselt.

Tean, et niimoodi pole ilus küsimusele küsimusega vastata, aga samal ajal toimusid Kadõrovi valimised tema asumaal, kus ta sai 98,5 protsenti häältest. Milleks on seda Kadõrovile vaja? Kas tal saab sellest võimu rohkem olema? See on rituaal, millega näidatakse lihtsalt oma jõudu, võimu ja üleolekut. Meie tahame, et on nii ja teie peate alluma. Puhas allutamismäng.

Seda tundub vist isegi tobe küsida, aga midagi ei muutu – kõik oli ja jätkub, nii nagu oli? Riigi sees ei muutu midagi?

Ühest küljest olid elektoraalsed mängud, aga teisest küljest on olemas välis-, sise- ja julgeolekupoliitika – nende kahe asja vahel puudub igasugune seos. Jah, valimised olid ära. Jah, võib-olla toimuvad mingid poliitilised muudatused, aga mitte sellepärast, et olid valimised või et oli selline tulemus. Otsused on juba varem ära tehtud, lihtsalt nende täitmine on ehk edasi lükatud, et mängime enne selle mängu ära ja siis teeme. Valimiste mõjul poliitikale ei ole mingit seost.