Vahtre: surve Euroopa piiridele oleks tekkinud ka ilma Süüria sõjata ({{commentsTotal}})

Põgenikud näitavad Austria-Ungari piiril randme ümber kleebitud ID-paelasid.
Põgenikud näitavad Austria-Ungari piiril randme ümber kleebitud ID-paelasid. Autor/allikas: Peter Kohalmi/AFP/Scanpix

Ajaloolane, konservatiiv Lauri Vahtre usub, et surve Euroopa piiridele oleks tekkinud ka ilma Süüria sõjata, sest Aafrika ja Aasia väljasurevatel rahvastel on lõpuks tekkinud vahendid, et rännata riikidesse, kus on kordades rohkem vara. Tuues ajaloost paralleeli Rooma riigiga, märkis ta, et impeerium lahustus ja hävines omal ajal just piiride tagant sisserännanute tõttu.

Vahtre rõhutas "Reporteritunnis", et rahvaste ränne ja rändamine on nii antropogeneesi kui ka kultuuri ja tsivilisatsiooni arengu juures ilmselt mitte ainult paratamatu, vaid ka vajalik kaasnähtus ning seda saab olema nii kaua, kuni inimkond püsib. "Küsimus on ju ainult selles, mis määral ja mis põhjusel," sõnas ta.

Vahtre lisas: "Siin stuudios ei ole kindlasti kedagi, kes ütleks, et migratsioon kui selline on saatanast ja me peame tegema kõik selleks, et ükski inimene punktist A punkti B ei liigu. Seda ei väida siin keegi."

Liberaal Siim Kallas toonitas esmalt, et oluline on leida vastused inimestes tekkinud hirmudele ja kultuurierinevustele selleks, et seda protsessi oleks võimalik juhtida ja sellest ka kasu lõigata.

Kallas meenutas, et palju on kirjeldatud, kuidas eestlased pärast II maailmasõda põgenikelaagrites elasid. "Ega see ei ole mingi meelakkumine pehmelt öeldes. Loomulikult inimesed tahavad sealt ära ja kui vähegi avaneb mingi võimalus, siis nad ka lähevad," lausus ta. Süüriast on Türki põgenenud juba 1,9 miljonit inimest.

Migratsiooniga on Vahtre sõnul sama lugu nagu soolaga. Kui küsida, kas sool on inimesele kahjulik, siis iga inimene oskab vastata, et oleneb, millisel määral teda tarvitada. Seega mingist hetkest alates ei ole migratsioon rõõmuks ei nendele, kes tulevad ja ammugi neile, kes on ees, võrdles ta.

"Kultuurid on erinevad ja samas on nad nagu keeledki - on lähedasemaid kultuure ja on kaugemaid kultuure," lausus Vahtre ja lisas: "Sellele kõigele seisab vastu üks suur multikulti ideoloogia ja vasakliberaalsus, mida on nüüd siin eriti akadeemilistes ringkondades kultiveeritud üle poole sajandi suure eduga, sest ühed kuulavad, teised räägivad. Siis vahetatakse kohad ja mõlemad on üksteisega väga rahul, jagavad aurahasid ja tunnustust ja siis on mingisugusele hulgale intellektuaalsest maailmast tekkinud mulje, et meie oleme ilmatargad, me oleme võitmatud," rääkis Vahtre.

Tema sõnul ongi sellele intellektuaalide hulgale kohale jõudnud suur pettumuse hetk, kui on selgunud, et väga suur osa rahvast ei ole üldse nõus selle ideoloogiaga. "Mis ütleb, et paneme aga rahvad potti, segame segamini ja saab võrratu kaleidoskoop - ei saa. Me saame hoopis pingeid täis vägivallale alti ühiskonna," ütles Vahtre.

Vahtre toonitas, et ta ei süüdista ega viita mitte ühelegi rahvale ega religioonile. "Asi on muus. Asi on selles, et kui üks kultuurikontekst laguneb ja hakkab ka teist asendama, siis on vahepeal üks seadusetuse periood, mis igal juhul toob kaasa inetusi, vägivalda," põhjendas ta.

Siim Kallas märkis, et ta nõustub selles osas Vahtrega. "Selline väga tugev vool Euroopas on. Ma nägin seda kümne aasta jooksul Euroopa Parlamendis, kuulates neid kõnesid, mis seal peeti ja see dominant on väga suur Euroopas ja ka valijaskondades," märkis ta.

Ka nõustus Kallas, et tuleb väga tõsiselt võtta migratsiooniga kaasnevaid ohte, kuid teisalt tuleks tema arvates mõelda ka sellele, et kuidas seda arenguks soodsalt ära kasutada.

Vahtre leidis, et isegi kui sõda Süürias poleks olnud, siis surve Euroopa piiridele oleks tekkinud nagunii. "Kui ikka ühes ilmajaos on väljasurev rahvastik, teises on piltlikult öeldes ja ka sõna otseses mõttes rohkem ruumi ja kordades rohkem vara, siis sinna hakatakse tulema niipea, kui on selleks tehnilised võimalused," selgitas ta.

Ka eestlased ei läinud Vahtre sõnul välismaale tööle, kui me veel olime siin puruvaesed. Kui aga nii palju rikkamaks saime, et pilet osta, siis võis ka sõita. Nüüd on see aeg tema hinnangul kätte jõudnud paljudel Aafrika ja Aasia rahvastel.

"Probleem oleks tekkinud nii või teisiti," lausus Vahtre ja meenutas, et ka Rooma impeeriumi lagunemisel ei peetud ühtegi lahingut, ometigi see lihtsalt lahustus, hävines.

"Tegelikult võeti Rooma riik üle niimoodi, et tuli jälle üks rahvas piiride taha, palus endale luba asuda Rooma territooriumile, neile anti Rooma kodakondsus, nende juhid õppisid ära ladina keele. Need inimesed olid tükk aega Rooma riigile väga kasulikud nagu praegu pensionisüsteem püsib Lääne-Euroopas suuresti tänu sisserändajatele," loetles Vahtre ja lisas, et tema räägib sellest, mis saab mõne põlvkonna pärast. Rooma riiki siis enam polnud.

Ida-Euroopa tagurlikkusest rääkides ütles Vahtre, et see on samuti väga enesekindel või ennast täis väljend, sest see, kes nii väidab, see enda arvates teab, kuhu läheb progress.

Vahtre kutsus üles probleemi vaatama ilma ideoloogiliste prillideta ning kaotama väärkujutelma, et multikultuursus on väga hea. Kallas nõustus, et pole mõistlik pidada kõiksugu erilisust väärtuseks ning kindlasti jookseb kuskil tolerantsil piir.

Toimetaja: Liis Velsker



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: