Poolakad tegid parlamendivalimistel ajalugu. Esmakordselt pärast nii-öelda kommunistliku Poola kokkuvarisemist 1989. aastal, on riigis võimul ainult üks partei. Paljude Lääne poliitikavaatlejate jaoks on see küll vale partei. Mitte ainult Poola, vaid kogu Euroopa jaoks, sest Poolat peetakse Ida-Euroopa tähtsaimaks, võib-olla isegi ainsaks arvestatavaks poliitiliseks jõuks. Ehk siis - Poola tähendab Ida-Euroopa jaoks sama, mis Saksamaa ja Prantsusmaa Lääne-Euroopa või terve Euroopa Liidu jaoks.

Poola majandus on sama suur kui Rootsi oma, ühtlasi on tegu ka USA tähtsaima liitlasega terves idablokis. Seega arvestavad Lääne analüütikud põhjendatult, et Poolas toimuva mõju ulatub kaugele üle riigi piiride. Nii järske pöördeid, nagu Poola seekordseil valimistel, juhtub Euroopa poliitikas tänapäeval harva.

Valimistulemusi vaadeldes ei pea silmas pidama üksnes konservatiivse Õiguse ja Õigluse partei võitu, vaid ka teisi parlamenti pääsenud jõude ning nende jõudude kogusumma teeb Poola parlamendist praegu kõige parempoolsema parlamendi terves Euroopas. Uued valitsejad aga kalduvad Euroopa Liidu keskuse, Brüsseli poole vaatama pigem altkulmu.

Õigus ja Õiglus saavutas 2007. aastast valitsenud liberaalse Kodanikeplatvormi ees suure edumaa, kogudes 37,6% valijate häältest, Kodanikeplatvormi osaks jäi leppida 24,1%-ga. Et maikuistel presidendivalimistel sai võimule samuti Õigust ja Õiglust esindav Andrzej Duda, on selle partei käes nüüd täpselt nii palju võimu, kui see Poola seaduste järgi üldse võimalik on. Alamkojas ehk seimis on Õigusel ja Õiglusel 235 kohta 460st ehk siis põhiseaduse muutmiseks vajalik 2/3. Arvestades jällegi ka teisi seimi pääsenud konservatiivseid jõude, pole ei liberaalidel ega vasakpoolseil seal õieti midagi peale hakata.

Konservatiivide nii võimas võit on Brüsseli ja lääneriikide jaoks seda üllatavam, et tuli hetkel, mil Poola majandusel läks hästi. Kui majandusel läheb hästi, kalduvad valijad pigem liberaale valima. Poolakad aga valisid, nagu nad valisid, hoolimata tõikadest, et Eestit kõvasti raputanud masust jäi Poola praktiliselt puutumata, 2008. aastast on sissetulekud inimese kohta kasvanud 2,7 protsenti aastal ning isegi mullu, kui Venemaa-Ukraina konflikt Poola majandusele paraja paugu pani, kasvas see ikkagi 3,4 protsenti, olles nõnda kõige kiiremini kasvav majandus terves Euroopa Liidus.

Palgad muudkui tõusevad, kasvatades nõnda ka sisenõudlust, tööpuudus on esmakordselt viimase 20 aasta jooksul kukkunud alla 10 protsendi. Kõige selle juures on Kodanikeplatvormil korda läinud koguni vähendada Poola eelarvedefitsiiti 8 protsendilt 3 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Miks kogu majandusedust, mis läbi aegade on valija jaoks olnud valimiskasti juures tähtsaim argument, liberaalidel siiski hästi ei läinud? Paljud arvavad siinkohal, et kindlasti on põhjuseks sel suvel Euroopad tabanud põgenikekriis. See aga siiski pole Poola plahvatuslike poliitiliste ümberkorralduste peamine põhjus, vaid kõigepealt on selleks siiski Kodanikeplatvormi poliitikutega kaasnevad ohtrad skandaalid, mis on partei avalikkuse jaoks kuidagi räpaseks muutnud. Teiseks põhjuseks on arvukad noored, kes pole Poola kasvavast majandusedust osa saanud.

Samas olukorras olevad Soome noored olid mäletatavasti suuresti Põlissoomlaste edu taga, eelistades neid vasakpoolseile parteidele, sama fenomeni kohtamegi nüüd Poolas. Sarnaselt Põlissoomlastele kaldub ka Õiguse ja Õigluse majandusprogramm olema pigem vasakpoolne, nende parempoolsus ja konservatiivsus väljendub muis poliitikais.

Õiguse ja Õigluse Partei esimees Jaroslaw Kaczynski märkis, et valdav osa poolakaist on lihtsad töölised. "Täna nad nõuavad oma õigust olla tunnustatud, õigust saada kõrgemat palka, sest palgad on Poolas liiga madalad SKT-ga võrreldes, palgad on närused," teatas ta.

Õiguse ja Õigluse majandusprogramm on koguni nii vasakpoolne, et rahvusvahelised reitinguagentuurid kardavad seda rikkuvat investorite usaldust Poola majanduse vastu. Muu hulgas kavatseb Õigus ja Õiglus tõsta just rikaste ning suurte korporatsioonide makse, vähendades vaeste, väikefirmade ja suurperede maksukoormust.

Mõttekoja Polityka Insight majandusanalüütik Andrzej Bobinski arvates ütleb see Poolasse tulevale väliskapitalile, et seda hakatakse maksustama kõrgema määraga kui Poola väikepoodnikke. "Teisalt võib see aidata Poola väikepoodnikke ja päris kindlasti peatab see revolutsiooni, mis viimase paari aasta jooksul selles sektoris toimunud on, kus säästuketid ja supermarketid on enamiku poodidest üle võtnud, eriti suurtes linnades, kuid ka väiksemais, pean silmas keskmise suurusega, linnades."

Sealjuures kavatseb partei suurendada kaitsekulutusi 2l-lt koguni 2,5 protsendini, öeldes avalikult välja, et riiki on eeskätt vaja kaitsta Venemaa eest. Parteijuht Jaroslaw Kaczynskil on selliseks arvamuseks ka omajagu õigust, eks ole ta seniajani veendunud, et 2010. aasta lennuõnnetuse Venemaal Smolenski lähedal, kus hukkus tema presidendist vend Lech Kaczynski, korraldas Kreml.

Kaczynski venevaenulikkus aga ei tähenda, nagu heidaks ta Lääne poole leebeid pilke. Vastupidi, ta on otsene vastand Poola kõige läänemeelsemale peaministrile Donald Tuskile, kes jätkabki praegu oma karjääri edukalt juba Euroopa Ülemkogu alalise eesistujana. Kaczynski on avalikult väljendanud kahtlust, et Saksamaa tahab endale saada osa Poolast, nimetanud Lähis-Ida põgenikke haigusekandjaiks ning ei salli ka Euroopa Liidu keskkonnapoliitikat, mis väga kivisöe-sõltlikule Poola majandusele tõesti palju peavalu valmistab.

Praeguse pagulaskriisiga seoses on palju räägitud Euroopa Liidu võimalikust lagunemisest, kõike eelnevat arvestades võibki juhtuda, et uue valitsusega Poolast saab üks selle lagunemise eestvedajaid.