Iseteeninduskassad koguvad menu suurtes kauplustes ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Toomas Huik/PM/Scanpix

Kaupluseketid on aina enam hakanud kasutusele võtma iseteeninduskassasid. Kuid nendega tehakse vaid veerand poe ostudest ning kauplusekettide sõnul on see kulukas investeering, mis tasub end ära vaid suurema käibega kauplustes.

Eesti suuremates kauplustes on automaat- ehk iseteenindus levinuim elektroonilise kassana, kus sisuliselt on üks müüja mitme kassa peale. See on kasulikum just väikeste ostude puhul. Suuremaid sisseoste tehes on kiirem teine variant ehk tooted sisse skaneerida juba teenindussaalis riiulite vahel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ise skaneerimine on seal, kus inimestel on tavaliselt suuremad ostukorvid. Nad käivad poes, panevad kauba otse enda kotti. Pärast väljudes maksavad ära, midagi ümber tõstma ei pea. Need on kaks eri suunda, millega me täna töötame päris aktiivselt. Meil on tekkinud mitmeid kauplusi, kus need mõlemad lahendused on juba olemas. Järgmise aasta algusest hakkab neid kauplusi järjest juurde tulema," rääkis Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Jaanus Vihandi.

Selver kasutab neid iseskaneerimise süsteemi ehk selvekassat juba 2011. aastast. Täna saab kaupa ise skaneerida 45-st Selverist 20-s.

"See sõltub kaupluse käibest ja kassade arvust ja paljudest asjadest. See asi on suhteliselt kallis lahendus ja ta peab ennast ära tasuma," rääkis Selveri kommunikatsioonijuht Erki Erilaid.

"Järve Selver on väga suure käibega kauplus ja siin see tasus ennast kiiresti ära. Siin käib iga päev ikkagi tuhandeid kliente ja nendest siis mitusada kasutab igapäevaselt seda teenust," sõnas ta. Erilaidi hinnangul kasvab selvekassadega varustatud kaupluste hulk, sest iseteeninduse võimalus lisatakse kõigile uutele poodidele.

Ka Prisma Peremarketi esindaja tõdes, et kiirkassad eeldavad suuremat käivet ja klientide arvu.

"Tallinna Prismades on kliendiarv lihtsalt nii palju suurem kui Tartu või Narva Prismades, et siin on ekspresskassadest palju rohkem kasu kui oleks seda Tartus või Narvas. Klientide arv kaupluses on see, mis määrab ära, kas ekspresskassasid on mõtet kasutusele võtta või mitte," rääkis kommunikatsioonijuht Silver Säga.

Iseteeninduskassad aitavad efektiivselt ümber korraldada niigi väikese hulga töötajate kohustusi. Kuid kõik kaubandusketid tõdevad, et iseteenindust kasutavate klientide hulk jääb 20e kuni 25e% piirini.

"Muidugi oleks väga tore kui meil jääks kuni neli kassat ja ülejäänud oleksid iseteenindamiskassad," sõnas Stroomi Maxima asejuhataja Rita Kohan.

"Kindlasti mõningad jäävad. Sest on inimesi, kes tulevad poodi ja tahavad lihtsalt suhelda kassapidajaga. Mitte sellepärast, et ta ei oska kasutada automaati, aga suhtlemisvaegus on inimestel ja ma arvan, et ikkagi mõned kassad jäävad," arvas Kohan. 

Toimetaja: Greete Palmiste

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: