PPA ja kapo: põgenikevoogu Eestisse pole paista, terrorioht on madal ({{commentsTotal}})

Foto: ERR/Martin Dremljuga

Terroritöö Prantsusmaal, Venemaa reisilennuki pomm, terroriakti ärahoidmine Saksamaal ja Rootsi ohutaseme tõstmine ei anna Eesti jaoks veel alust tõsta ohutaset. Eesti jaoks terrorirünnaku otsest ohtu ei ole ning riigipiiri kinnipanek ei ole mõttekas, kinnitasid kaitsepolitsei ning politsei- ja piirivalveamet. Peamine mure on Eesti julgeolekuasutustele endiselt välispiiride valvamine.

Pariisi rünnakute brutaalsus sunnib mõttele, et ka Eesti piir tuleks sulgeda, sest meilgi ei pruugi siin ohutu olla. Nii kaitsepolitsei kui ka PPA peadirektori hinnangul ei oleks piiride sulgemine põhjendatud, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"See pole kuigi otstarbekas, EL-i tähelepanu peaks ikkagi keskenduma Schengeni välispiiridele, sest kui taastati Schengni piir peale Pariisi rünnakuid Belgia ja Prantsusmaa vahel, siis ka üks kontrollitav isik selle piiri ületas. Nii et iseenesest ei tähenda piirikontroll automaatset terrorirünnakute ärahoidmist," rääkis saates kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu.

Suur osa kurjategijatest otsib võimalust liikuda Eestisse võltsitud viisa abil, rääkis PPA peadirektor Elmar Vaher Eesti ja teiste riikide kogemuste ning menetluste põhjal. Näiteks tehakse viisataotlus selgitusega, et tullakse Eestisse õppima, kuid tegelikult kasutatakse seda kattedokumendina, et tegeleda hoopis muude eesmärkidega.

Eesti vaatenurgast on peamine rõhk siiski välispiiride kaitsel. Elmar Vaher kritiseerib praegust Frontexit, mis tuleks tõelise piirivalveorganisatsioonina lihtsalt tööle panna.

"Lugedes täna hommikul raporteid, mida Estpol saadab, selgub, et tegelikult puudub sisuline kontroll, kes riiki siseneb. Tehes ära esimene kontroll, saadetakse inimesed edasi Austria ja Saksamaa poole," rääkis Vaher.

Eestis terrorioht ja radikaliseerumine minimaalsed

Möödunud nädalal hoiti Saksamaal Hannoveris õnnega pooleks ära autopommiplahvatus jalgpallimatši eel ning ohutaset tõstnud Rootsis kahtlustati üht meest terrorismis. Võeti kinni terrorismiakti valmistamises kahtlustatav noormees. Justkui oleks hirmutav ring meie suunas koomale tõmbumas. Arnold Sinisalu sõnul pole selline arvamus põhjendatud.

Kaitsepolitsei peadirektori sõnul ei ole Eesti võrdlemine Rootsiga päris õige, sest sealne moslemikogukond, kes pole ühiskonda integreerunud, on palju suurem. Seega on sealsesse kogukonda lihtsam end peita neil, kes käinud islami-radikaalsete organisatsioonide hulgas võitlemas ning kavatasevad naastes terrorirünnakut.

"Kordan, et Eesti islamikogukond on suhteliselt rahumeelne. Üksikud näited ei anna põhjust arvata, et kogukond võiks lähimal ajal muret tekitada," ütles Sinisalu.

Seega võib tunduda, et Eestis on ohutu olla, kuigi vanarahva ütlus, et oleme justkui vanajumala selja taga, ka enam ei kehti.

"Juba pariisi sündmuste ööl oli PPA aktiivses tegevuses, tõstsime meeskondade varustustaset, suunasime meeskondi rohkem tähelepanu pöörama avalikele kohtadele, sadamatele, lennujaamadele," lausus Vaher. Samuti pööras PPA suuremat tähelepanu dokumendikontrollile ning tugevama jälgimise alla võeti konkreetsemad inimgrupid, et jälgida nende rändeteekonda jmt.

Arnold Sinisalu tõmbab selge joone terroristide ning põgenike vahele.

"Tuleb väga selgelt eristada Pariisi terrorirünnakutes osalenud isikud ülejäänud põgenikest. Terroristidel on ilmselt kümneid võimalusi Euroopasse jõudmiseks ja neist kõige ebamugavam oleks põgenike tee [nt üle Vahemere]. Terroristil on ilmselt lihtsam viisaka riietusega lennukis lennata, kui otsida seiklusi uppuval paadil," sõnas Sinisalu.

Tema sõnul ei ole pärast Eesti taasiseseisvumist siin olnud islamiterrorismi.

Põgenikevoogu Eesti poole pole näha

Uuel nädalal algab kohtuprotsess kahe inimese üle, kes toetasid Eestist Süüriasse ISIS-e poolele võitlema läinud Ivan Sazanakovit. Süüraisse jõudes muutis ta nime Abdurrahman Azaniks.

Islamiriigi võitlejat toetanud on Sinisalu sõnul lihtsad inimesed. Üks on Vene ja teine Eesti kodanik.

"Mingis mõttes nad radikaliseerusid, otsustasid toetada Süüriasse läinud isikut. Erilist kuritegelikku tausta neil ei ole,"selgitas kapo peadirektor.

Siiski tunnistab Sinisalu, et võrreldes varasema aastaga on tänavu mõnevõrra tõusnud Eestit külastavate välismaiste islamiorganisatsioonide ja mošeede esindajate hulk.

PPA jälgib põgenikega seoses kahte liikumissuunda: Poola ning teekond Vahemere äärest Soome ja Rootsi. Poola partnerite sõnul ei ole praeguse seisuga Eesti suunal massilist liikumist oodata.

"Me oleme pidanud kinni kolm kuni neli väga tõsist gruppi, kelle oleme vahistanud ja õige pea jõuavad mõned ka kohtu ette. Meil on mõned alged siin, Iraagi kodanikud, Afganistaani taustaga inimesed, kelle piirivalve on kinni pidanud. Suurt massi täna liikumas siiapoole pole, ja kuna suurt massi pole, siis pole ka alust Schengeni piiride taastamiseks," rääkis Vaher.

Toimetaja: Greete Palmiste



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: