Vandeadvokaat: riik kantis Estonian Airi varadest tühjaks
Eesti advokatuuri maksejõuetusõiguse komisjoni esimees, vandeadvokaat Jüri Sirel väitis, et kõigi tunnuste järgi on riik tegelenud teadlikult Estonian Airi varadest tühjakskantimisega, et valmistada ette uue keha käivitamine samadel alustel.
Vandeadvokaat Jüri Sirel rääkis Raadio 2 eetris Eeva Essele, et avaliku info põhjal viitab kõik sellele, et riik kantis teadlikult ja ettevalmistavalt Estonian Airi varadest tühjaks ning valmistas ette uut keha, mis jätkaks Estonian Airi asemel.
"Ma ei tea täpselt asjaolusid, aga vaadates neid numbreid eelmise aasta aruandes, siis ühe aastaga on varad vähenenud 53,8 miljoni võrra, eelmistel majandusaastatel tehti küll kahjumit, aga selline maht ühe aastaga on täiesti arusaamatu ja tundub, et on tehtud ettevalmistusi oodatavaks pankrotiks – et oli juba teada, et tuleb halb otsus. Tegeldi sellega, et teha uus äriühing – hästi palju viitab sellele, et on selline skeem tehtud," analüüsis Sirel.
"Pilt on väga halb ja seda ei peaks kindlasti tegema riik, kes ise peaks eeskujuks olema ja nõuab kõigilt teistelt, et nii ei tohiks teha. Samas paistab, et riik ise täpselt sedasama teeb. Arusaadav, et riigi huvi on hoida alles töötavad lennuliinid ja et inimesed ei kaotaks oma raha ühes pankrotimenetluses, aga õiguslikult on tegemist JOKK-situatsiooniga," väitis Sirel.
"Imelik on näha, et EA varad on viimase aastaga vähenenud väga suures osas, samas on nõudeid väga palju juurde tekkinud. Töötajad liiguvad ilmselt suures osas uude kehasse edasi, lennuliinid on uue keha poolt üle võetud. Selles on palju tunnuseid, mis viitavad ettevõtte üleminekule juba pikemas plaanis tagasi vaadates," jätkas Sirel.
Vandeadvokaat on veendunud, et ka Euroopa Komisjoni poolt vaadatuna ei saa riigi tegevus puhtana paista.
"Kui riigil on kohustus tagasi nõuda ebaseaduslik riigiabi, siis minule tundub, et riik on seda lihtsalt pealt vaadanud ja omalt poolt heaks kiitnud, et sellise asjaga tegeldakse, sest ega Euroopa Komisjon jää võib-olla ka vaatama, et riik laseb varad ühest kehast teise üle viia ja seal siis jätkata. Asja mõte on, et kui on antud ebaseaduslikku riigiabi, siis see tuleb sisse nõuda aktiivselt," selgitas Sirel.
Likvideerida poleks saanudki
Samuti pidas Sirel kummaliseks, et riik alul üldse likvideerimismenetlust alustada tahtis, kuivõrd see eeldaks, et varasid on piisavalt nõuete katmiseks. Estonian Airil oli aga kohustusi 113,5 miljoni euro ulatuses, sellal kui varasid vaid 11,4 miljonit, seega oli vahe kümnekordne. "Tõenäosus mingit raha võlausaldajal saada on heal juhul 10%, pigem vähem," ütles Sirel.
"Likvideerida oleks saanud vaid juhul, kui oleks tulnud investor, kes investeeriks selles ulatuses või siis võlausaldajad loobuvad selles mahus oma nõuetest – siis oleks vara tasakaalus, aga see on täiesti ebareaalne. Riik ei saa nõudest loobuda, kuna Euroopa Komisjoni otsus näeb ette, et riik peab selle raha ettevõttelt sisse nõudma," rääkis Sirel.
Toimetaja: Merilin Pärli