Ravimiamet: Eesti patsientidel on meditsiinilise vajaduse korral võimalik kasutada kannabinoidravimeid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kanep.
Kanep. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Ravimiameti meditsiininõunik Alar Irsi sõnul näitavad viimased uuringud, et marihuaana kasutamisega seotud psüühikahäire kujuneb ligikaudu igal kolmandal kasutajal ja seetõttu ei pea ta kanepi olmekasutamise legaliseerimist mõistlikuks. Rõhutades, et kanepitoodete meditsiiniline kasutamine on eelnevast täiesti erinev teema, ütleb Irs, et Eesti patsientidel on meditsiinilise vajaduse korral ja arsti otsusel võimalik kasutada kõiki kannabinoidravimeid ning meditsiiniliseks kasutamiseks ette nähtud kanepitooteid.

Seoses kanepi legaliseerimisega mõnedes USA osariikides on teemast viimasel ajal meditsiiniajakirjanduses palju lugeda, aga Irsi sõnul midagi rahustavat seal ei paista ja kanepitarvitamine on teadusajakirjanduse andmetel endiselt ohtlik. Näiteks pöörduvad USA-s marihuaanakasutajad ägedate tervisehäiretega üha enam erakorralise meditsiini osakondadesse, seevastu teiste enamlevinud narkootikumide puhul on sama näitaja püsinud stabiilsena (1).

“Meedikutele teeb erilist muret Δ9-tetrahüdrokanabinooli (THC) suurenev kogus õiguskaitseorganite kätte sattuvas marihuaanas, mis oli 3% 1980. aastal ja 12% 2012. aastal – selle foonil tekib küsimus, mil määral varasemalt kogutud andmed marihuaana ohtude kohta kehtivad kaasajal kasutatava olluse suhtes, “ arvab Irs.
Irs tõdes, et kanepikasutajad näivad olevat valdavalt veendunud, et probleeme põhjustab see vaid üksikuile. Samas näitab statistika vastupidist.

Ühest viimasest Ameerika Ühendriikides tehtud teaduslikust ülevaatest (2) selgub, et möödunud kümnel aastal on sealmail marihuaana kasutamine sagenenud umbes 2 korda- 4,1 protsendilt on kasutajate osakaal elanikkonnas tõusnud 9,5%. Sealjuures marihuaana kasutamisega seotud psüühikahäire kujuneb ligikaudu igal kolmandal kasutajal, teatab Irs. “Ei ole põhjust arvata, et meil oleks see kuidagi teistmoodi. Varasemast on hästi teada, et risk sõltuvuse tekkeks on suurem sageli ja regulaarselt kasutajatel ning teismelisena alustajail kujuneb sõltuvus 2-4 korda sagedamini kui täiskasvanuna alustanuil,” lausus Irs.

Kanepi raviotstarbel kasutamisest rääkides tuleb ravimiameti hinnangul mõista arstide vähest või mõõdukat entusiasmi selle soovitamisel ravimina, sest kanepi suitsetamisel teab vaid tuul, kui palju ja mida inimese organismi satub. Kanepis on üle 400 ühendi, millel on erinevad toimed. Kõige rohkem uuritud on Δ9-tetrahüdrokannabinool (THC) ja kannabidiool (CBD). Meditsiiniliseks kasutamiseks kasvatatud ja müüdud sortides on THC ja CBD sisaldust võimaluste piires standardiseeritud.

Irs selgitab, et enam-vähem piisavad teadusandmed näitavad, et kanepist või sellest valmistatud ravimitest võib olla kasu 1) kasvajate kemoteraapiast tingitud iivelduse ja oksendamise, 2) mõnede valusündroomide ning 3) hulgiskleroosist tingitud spastilisuse puhul (3, 4, 5). Samas ei järelda ükski ülevaade, et eelmainitud ravi ohud on piisavalt teada. Teiste väga mitmekesiste kasutusalade puhul on Irsi arvates teadusuuringud puuduliku kvaliteediga, legaliseerimisotsused poolpoliitilised ning hoiakud põhinevad üldsuse arvamusel (6).

Teadusuuringute vähesusele on kindlasti kaasa aidanud kõnealuste ainete uurimise liigrange regulatsioon, mis on tänaseks loodetavasti muutunud, lisab Irs.

”See ei tähenda, et kannabinoidide toime teistel näidustustel on välistatud, aga see tähendab, et arstil puudub teaduse tugi ravi määrata – ta ei tea, kas sünnib rohkem kasu või kahju, “ tõdeb Irs. Samas peab arstil ravi soovitades ning toote riiki toomist taotledes olema põhjendatud veendumus, et antud patsiendi puhul on tegemist sobivaima raviviisiga ja sellest loodetava kasu tõenäosus on suurem kui kahju tekitamise oma. Arst ei saa määrata ravi vastu oma parimat erialast arvamust.

“Eesti patsientidel on meditsiinilise vajaduse korral ja arsti otsusel võimalik kasutada kõiki legaalseid kannabinoidravimeid ning meditsiiniliseks kasutamiseks ette nähtud kanepitooteid. Eestit seovad kõnealuste ravimite osas rahvusvahelised konventsioonid, aga nende Eestisse toomise süsteem ei ole oluliselt keerulisem kui teiste meil kehtiva müügiloata ravimite puhul,” selgitab Irs.

Uue suunana uuritakse kanepi mõju epilepsiahaigetele. Irs leiab, et huvi epilepsia uute raviviiside suhtes on suur, sest kuigi olemas on üle 20 erineva epilepsiaravimi, esineb kuni 30% patsientidest siiski ravile vaatamata krampe.

“On hulgaliselt baasteaduslikke uuringuid, mis näitavad endokannabinoidisüsteemi defektide rolli krampide tekkel ja seega annavad alust loota, et seda süsteemi mõjutades saab krampe ära hoida. Epilepsia puhul näib enim huvi pakkuvat kannabidiool, mis on ka kliiniliste uuringute faasis ravimi Epidiolex toimeaine. Epidiolex on puhastatud kanepiekstrakt, mis sisaldab 99% kannabidiooli ja alla 0,1% THC-d. Ka THC võib teoreetiliselt olla epilepsia puhul toimiv, ent selle kasutamist ja arendamist limiteerivad kõrvaltoimed. CBD kohta on mitmeid lootustandvaid loomkatseid, ent selle toimemehhanism epilepsia puhul ei ole veel selge,” tõdeb Irs.

Uuringute faasis ravimid ei pruugi olla väljaspool uuringut kättesaadavad, ent vahel on – raviarst võib püüda võtta ühendust uuringu algatanud ravimitootjaga, lisab Irs.

Hetkel on meditsiinis valdav seisukoht, et andmete puudulikkuse ja vastukäivuse tõttu ei soovitata CBD ega THC rutiinset kasutamist epilepsia puhul (7, 8), ent kannabidiooli käimasolevad kliinilised uuringud toovad CBD osas varsti selgust. Irs rõhutab, et kannabinoididel võib olla ka koostoimeid epilepsiaravimitega, seetõttu peaks ka omaalgatusliku ravi puhul kindlasti ravimeid määravat arsti informeerima.

Patsiendid ja nende lähedased ei peaks kartma kanepiravi teemat arstiga arutada.Lõpetuseks tuletab Irs meelde, et paljud kanepitooted nagu näiteks õlid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%, ei ole ravimid. Seetõttu pole nende müük ja kasutamine reguleeritud.

Viited:

1. Volkow ND et al. Adverse health effects of marijuana use. N Engl J Med. 2014;370(23):2219-27.
2. Hasin DS et al. Prevalence of Marijuana Use Disorders in the United States Between 2001-2002 and 2012-2013. JAMA Psychiatry. 2015 doi: 10.1001/jamapsychiatry.2015.1858.
3. Whiting PF et al. Cannabinoids for Medical Use: A Systematic Review and Meta-analysis. JAMA. 2015;313(24):2456-73.
4. Hill KP. Medical Marijuana for Treatment of Chronic Pain and Other Medical and Psychiatric Problems: A Clinical Review. JAMA. 2015;313(24):2474-83.
5. Koppel BS et al. Systematic review: efficacy and safety of medical marijuana in selected neurologic disorders: report of the Guideline Development Subcommittee of the American Academy of Neurology. Neurology. 2014;82(17):1556-63.
6. D'Souza DC, Ranganathan M. Medical Marijuana: Is the Cart Before the Horse?JAMA. 2015;313(24):2431-2.
7. Gloss D, Vickrey B. Cannabinoids for epilepsy. Cochrane Database Syst Rev. 2014 Mar 5;3:CD009270. doi: 10.1002/14651858.CD009270.pub3.
8. Friedman D, Devinsky O. Cannabinoids in the Treatment of Epilepsy. N Engl J Med. 2015;373(11):1048-58.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: