Taavi Veskimägi loodab Pariisi kliimakonverentsilt maailma energiatootmisse selguse toomist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ei ole ei usu eriti, et Pariisi kliimakonverentsil saavutataks suur läbimurre kliima soojenemise peatamiseks, ent loodab siiski maailma energiatootmisse selguse toomist.

Meie planeedi kliima ja selle soojenemine on veel järgmisel nädalalgi jututeema . Nimelt loodetakse Pariisis kõigi ÜRO liikmesriikidega jõuda kokkuleppeni kasvuhoonegaaside vähendamise osas, et panna piir kliima soojenemisele, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Kliima soojenemine toob kaasa kliima äärmuste kasvu, olgu see siis tormituulte kasv, äkiliste sademete kasv, mingite põuaperioodide sagenemine jne. Kõik see tähendab majanduslikku kahju ka meil Eestis," ütles Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse programmijuht Valdur Lahtvee.

Vähemalt selles on nädala algul Pariisi kogunenud riigipead ühte meelt, et kliima soojenemine on inimtekkeline, ja ka eelkokkulepped selle protsessi aeglustamiseks on sõlmitud. Nii loodetakse saavutada üksmeel, et kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist vähendades saavutatakse piir, kus selle sajandi lõpuks ei tõuseks Maa temperatuur üle kahe kraadi.

Viimaste aastate kliimakonverentsid on kahjuks jäänud pigem jututubadeks. Sedapuhku on suuremad saastajariigid andnud konkreetseid lubadusi, aga miski pole kindel enne, kui lepingule on käsi alla pandud.

"On muidugi väga visad mehed osa vabariiklasi USAs, just sellepärast, et Obama oma positsioone muutis. Ja India ka ei ole väga lootustandev praegu, ehkki ka seal on teadlaste antud pilt üsna selge. India kardab, et kõik see läheb neile kalliks maksma, ja energeetika on neil kivisöe peal väga palju," ütles klimatoloog Andres Tarand..

Mida Eesti võetud kohustused Eesti energeetikasektorile tulevikus tähendavad?

"Kindlasti tulevikku vaatavalt põlevkivi otse ahju ajamine ei ole see, mis oleks jätkusuutlik. Selge on see, et mida kiiremini läheb CO2 hind üles, seda kiiremini põlevkivi otse ahju ajamine lõpeb," ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

"Loomulikult keegi ei nõua Eestilt Hiinaga võrdset panust energeetika muutustes, aga ei saa ka nii, et libised vaikselt teiste turjal ja ei tee väljagi," nentis Andres Tarand.

Fossiilsetel kütustelt, nagu näiteks nafta, kivisüsi või põlevkivi, põhinev energiatootmine on maailma majandusse ennast nii tugevalt sisse söönud, et vanast loobuda on väga raske, sama kehtib Eesti kohta. Pariisi läbirääkimisel võidakse riikide vahel sõlmida ka vorst-vorsti-vastu kokkuleppeid, mis on hoopiski kliimaülesed.

Taavi Veskimägi pole kliimamuutuste suure läbimurde osas väga optimistlik, aga maailma energiatootmisse selguse loomist loodab temagi.

"Mina olen seda meelt, et see subsideerimine tuleks ära lõpetada nii fossiilsetel kütustel põhinevatel elektrijaamadel - nii otsene kui kaudne subsideerimine -, ja loomulikult ka taastuvenergiale ja öeldagi väga selgelt, et CO2 hind on siin, ja kes siis suudab paremini ja efektiivsemalt ja odavamalt toota, see pääseb turule. See annaks selle kindlustunde, et tekiks uuesti konkurents," ütles Veskimägi. "Me peaksime saama päeva lõpuks sellest toetuste nõiaringist välja ja see oleks päeva lõpuks ka energeetikasektorile endale hea."

Miks peaks eestlane hoolima hoiatustest, et kliimamuutustel on pikemas perspektiivis hukatuslikud tagajärjed, kus Vaikne ookean neelab sealseid väikesaari ja veevarud Aafrikas kuivavad kokku? Ei jää puutumata Eestigi, mitte küll hiidlainete või muu sellise läbi, aga kehva suusailma periood pikeneb, lumest võime jäädagi unistama ja võimsaid torme tuleb järjest enam.

"Eesti kliima lähitulevik sajandi lõpuni on selline, et hullemate prognooside kohaselt merepind tõuseb 67 cm kogu Eesti rannikul. See kindlasti mõjutab neid piirkondi, mis juba on üleujutuse ohuga. Need üleujutused hakkavad olema märksa suuremas piirkonnas ja laienema. Kui me räägime, kuidas see meie inimeste elu mõjutab, siis otse ja vahetult," rääkis Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse programmijuht Valdur Lahtvee.

Teine teema on juba terve selle aasta eurooplaste meeli erutanud põgenike hordid. Kliimapagulaste pealetung on ka tuleviku reaalsus.

"Viljapõllud, mis on järjest kuivemates piirkondades, muutuvad järjest vähem saakikandvateks, ja kui süüa ei ole, siis inimene liigub ikka sinnapoole, kus seda on, aga kuidas see kõik tegelikult välja kukub - neid stsenaariume väga palju joonistada ei tasu, sest tavaliselt tuleb sinna juurde üks ootamatuse tegur," rääkis Andres Tarand.

Enne Pariisi kliimakonverentsi saatsid enam kui 160 riiki omapoolsed pakkumised, kui palju nad on nõus oma CO2 heitmeid vähendama. Need moodustavad kasvuhoonegaaside heitkogustest küll 90%, ent sellest ei piisa, et hoida kliima soojenemist 2 kraadi piires. Peale selle oleme näinud viimastel aastatel korduvalt, et mõni riik Euroopas ei pea rahvusvahelisi leppeid millekski. Sellest hoolimata loodame Pariisist parimat. Meie kõigi tuleviku nimel.

Toimetaja: Heikki Aasaru

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: