Paldiski tuumareaktorid tükeldatakse kiirgusohu möödudes 25 aasta pärast
Eesti ehitab suure tõenäosusega esimese radioatiivsete jäätmete lõpp-ladustuspaiga, sest praegu Paldiskis asuvad nõukogude liidu aegsed tuumareaktorid on plaanis tükeldada. Täna avalikustati, kuidas kunagiste tuuma-allveelaevade reaktoreid võiks tükkideks teha ja kuhu need ohutult ladustada.
Paldiski tuumaobjekt on tõenäoliselt Eesti kõige pikemaajalisem projekt, mida nõukogude armee jäänukite ohutuks muutmisel ellu viidud.
Mitmekümne sentimeetri paksuste betoonseinte taga asuvatest kunagistest tuumareaktoritest on kütus küll ära viidud, ent kiirgusohtlikud on nad ikkagi. Sestap ongi vajalik oodata veel veerand sajandit radioaktiivse lagunemise järele, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Alles siis saavad eksperdid asuda tükeldamise kallale. Seda, mis betoonsarkofaagides toimub, jälgitakse pidevalt. Venemaa tuumaekspert Juri Simanovski, kes nõustas 1990. aastatel reaktorite tuumkütuse lahtiühendamist, hindab olukorda Paldiskis igati heaks.
Simonovski sõnul tuleb järele jääv radioaktiivne osa tuleb ümber töödelda, panna spetsiaalsetesse konteineritesse ning siis ladustada ohutul viisil aastasadadeks maa alla. "Selle jaoks on aga vajalik lõppladestuspaiga loomine," täpsustas Simonovski. Reaktori saab tema arvates tükeldada ohutult.
Eksperdid uurisid samuti, kuhu lõpp-ladustuspaik rajada. Hetkel tundub kõige loogilisem teha seda sealsamas Paldiskis, ent samas pole maha maetud mõte teha see mõnda teise kohta põhjarannikul.
"Meie hinnangul tuleks (reaktoritükid) minimaalselt 30 meetri sügavusele maa alla paigutada, et nad oleks piisavalt ohutud. See on meie peamine ettepanek ja järeldus uuringutest," rääkis Leedu tuumajäätmete agentuuri osakonnajuhataja Stas Motiejunas.
Keskkonnaministeeriumi kinnitusel hakatakse Eestis ladustama vaid siin tekkivaid kiirgusohtlikke jäätmeid ja mingit vedu teistest riikidest siia ei tule.
"Eestisse ei tule tuumajäätmete hoidlat, tuleb radioaktiivsete jäätmete lõpp-ladustuspaik - siin ongi vahe. Eestis ei ole tuumakütust, ei ole tuumajaama ja seetõttu me räägime radioaktiivsete jäätmete hoiustamisest. Euroopa Liidus ning rahvusvaheliselt üldisemalt on poliitika, et oma radioaktiivsed jäätmed tuleb ladustada oma riigis, " sõnas keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Evelyn Müürisepp ja kinnitas veelkord, et Eesti ei hakka teiste riikide jäätmeid vastu võtma.
Ehkki veerand sajandit tundub pika ajana, peab radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise ettevalmistustega alustama juba õige pea. Esmalt on selleks vaja poliitilist otsust ja selle loodab keskkonnaministeerium valitsuselt saada juba sel kevadel.
Toimetaja: Greete Palmiste
