Kuna majandusministeerium peab EL-i erinevad määrused, mis konkreetsel juhul puudutavad sõidukite tüübikinnitusi, Eestis kehtivate seadustega kooskõlla viima, vaadatakse üle ka mõisted kehtivas liiklusseaduses.

Kehtiv liiklusseadus on ähmane sõidukite osas, mida kasutavad füüsilise puudega inimesed. Kuivõrd üldjuhul on liikumist abistavad sõidukid mootoriga, liigituvad sellised sõidukid kehtivas seaduses pisimopeediks.

Samas ei käsitle EL-i määrus selliseid sõidukeid pisimopeedi ega mopeedina, mistõttu ei ole võimalik hinnata liikumist abistavate sõidukite vastavust pisimopeedi või mopeedi nõuetele. Nii oleks selliste sõidukite kasutamine Eestis välistatud.

Ministeerium on pakkunud lahendusena jalakäija mõiste laiendamist, et võimaldada liikumispuudega inimestel kasutada erinevaid liikumist abistavaid sõidukeid, mis ei ole ratastoolid, vaid ingliskeelse väljendiga mobility scooters.

Analoogselt ratastooliga liikumisel loetakse uuendatavas liiklusseaduses liikumist abistava sõidukiga liikleja jalakäijaks ning kohaldatakse jalakäija liiklusreegleid.

Ühtlasi täpsustatakse ka mootorsõiduki mõistet ning välistatakse üksnes piiratud liikumisvõimega isikutele ette nähtud mootoriga sõidukid mootorsõiduki mõistest.

Mootorsõidukiks ei liigitu spetsiaalselt piiratud liikumisvõimega inimestele konstrueeritud ühe istekohaga kerged sõidukid, mitte näiteks piiratud liikumisvõimega juhile kohandatud sõiduauto.

Mootorsõiduki mõiste juures täpsustatakse ka asjaolu, et mootorsõidukiks ei loeta tasakaaluliikurit.

Kuivõrd tasakaaluliikur liigub elektrimootori jõul, siis võib seda kehtiva seaduse kohaselt pidada mootorsõidukiks. Sellisel juhul laieneks tasakaaluliikurile mootorsõiduki juhtimisega ning registreerimisega seonduv regulatsioon, mida ministeerium soovib vältida.

Tasakaaluliikurile on kehtestatud piirkiirus 20 km/h, mis jääb samasse vahemikku, mis on kehtestatud pisimopeedile (25 km/h). Lisaks on tasakaaluliikur oma olemuselt pigem abivahend liikumiseks kui iseseisev sõiduk selle klassikalises tähenduses. Seetõttu ei ole otstarbekas tasakaaluliikurit mootorsõidukiks pidada.

Lisaks on eelnõus täpsustatud, et mootorsõiduk ei ole elektrimootoriga jalgratas. Kuna vastavalt kehtiva seaduse paragrahvile võib jalgratas omada elektrimootorit, samas kui sisepõlemismootoriga jalgratas liigitub näiteks pisimopeediks.

Seega asendatakse mõiste mootoriga jalgratas, mõistega elektrimootoriga jalgratas - see ei tähenda, et jalgrattale võib panna ükskõik kui võimsa elektrimootori ilma, et see liigituks mootorsõidukiks.

Liiklusseaduse kohaselt on jalgratta mootori maksimaalseks võimsuseks 0,25 kW. Sellest võimsama elektrimootoriga jalgratas on juba mootorsõiduk.

Mõisted

Kehtiv seadus ütleb, et mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, pisimopeedi, maastikusõidukit, trammi ega sõidukit, mille valmistajakiirus on alla kuue kilomeetri tunnis.

Uus sõnastus ütleb, et mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ette nähtud mootoriga sõiduk, elektrimootoriga jalgratas, tasakaaluliikur, pisimopeed, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuute kilomeetrit tunnis.

Jalakäija mõiste on praegu sõnastatud seaduses nii: jalakäija on jalgsi või ratastoolis liikleja. Jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja.

Uues sõnastuses aga nii: jalakäija on jalgsi, ratastoolis või muu sarnase üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ette nähtud sõidukiga liikleja. Jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja.