Andmekaitse inspektsioon: ebameeldivate andmete küberruumist eemaldamine sõltub eelkõige algallikast, mitte otsingumootorist ({{commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep tõdes, et otsingumootoritest on üldiselt raske ebasoovitavat teavet eemaldada, kuna teenusepakkujaid on palju ning tegemist on "peeglitega", mis tähendab, et otsingukeskkonnad peegeldavad teavet mingist algallikast, kellega otse suhtlemine võib andmete eemaldamisel oluliselt efektiivsemaks osutuda.

Viljar Peep tunnistas saates "Terevisioon", et andmekaitse inspektsioon saab võrdlemisi sageli palveid, kus neil palutakse kustutada andmeid, mida inimesed ei soovi enda kohta internetis näha. "Kui küsitakse nõu, siis me aitame, kuid kui palutakse sekkuda, siis me enamasti keeldume," sõnas Peep.

Andmekaitse inspektsioon ei saa üldjuhul sekkuda, kuna tehnoloogiahiiud nagu näiteks Google või Facebook asuvad inspektsiooni jurisdiktsiooni alast väljas pool. Ühtlasi on andmete kustutamine tavapäraselt seotud tülidega, kuid inspektsiooni juhi sõnul nemad tülisid ei lahenda.

Mitte soovitavate isikuandmete kustutamine küberruumist sõltub paljuski avaldajast. "See oleneb sellest, kas organisatsioon või isik on kohalik, või asuvad andmed rahvusvahelises küberruumis, kus avaldaja pole teada," selgitas Peep, kes lisas, et näiteks uudisteportaalide ja blogide juures on üldiselt veebivormid, mille kaudu saab oma kustutamispalve esitada.

"Peeglitest" on raske ebasoovitavat teavet keeruline eemaldada

Samas otsingumootorite puhul on asi keerulisem. "Tähtis on mõista, et näiteks Google on üks paljudest "peeglitest" ehk kui meile midagi ei meeldi, mis meie kohta üleilmses küberruumis on, siis enamasti paikneb see kuskil algallikas, mistõttu otsingumootorid peegeldavad andmeid algallikast," rääkis Peep.

Kui otsingumootorit haldav ettevõte saab kaebuse, kus soovitakse andmete kustutamist, teavitab otsingumootor sellest algallikat.

"See aga tähendab, et kui ma olen pahatahtlik, siis ma paigutan selle teabe oma võrgulehel lihtsalt teise kohta," ütles andmekaitse inspektsiooni juht, kes märkis ka, et tavaliselt ei piisa ainult ühe otsingumootori teavitamisest, sest suure tõenäosusega kuvavad seda teavet ka teised otsingukeskkonnad.

Andmekaitse inspektsiooni kodulehel olemas otsetee eesti keelse Google kaebevormi juurde, kuid Peebu sõnul paljudel otsingumootoritel selline vorm puudub.

Kaebe menetlemise puhul on peamiseks vaagimiskohaks isiku soov olla unustatud, kuid teiste soov mäletada. "Üldine trend otsingumootorite puhul on see, et kaks kolmandikku soovi avaldustest lükatakse tagasi," tõdes Peep.

Toimetaja: Allan Rajavee



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: