Looduskeskkonda säästetakse ka seetõttu, et ära jääb tarvidus rajada settebassein maapinnale ehk metsa- või põllumaale, ütles Eesti Energia pressiesindaja Kaarel Kuusk ERR-i uudisteportaalile.

"Maa-aluse settebasseini maksimaalne maht on 1,1 miljonit kuupmeetrit, mis ületab ligi kaks korda suurima maapealse settebasseini mõõtmeid. Suurem maht võimaldab kaevandusvee pikaajalisemat setitamist ehk puhastumist, enne selle juhtimist loodusesse. Rajades settebasseini maa alla, jätame vabaks väärtusliku territooriumi maa peal," ütles Estonia kaevanduse juht Erik Väli ja lisas, et Eestis ei ole varem maa-alust kaevandusvee settimist kasutatud. Maa-aluse settebasseini pindala on kaks ruutkilomeetrit.

Lisaks keskkonnahoiule mõjutab projekt positiivselt ka tootmise kuluefektiivsust, sest võrrelduna maapealsete settebasseinidega ei vaja maa-alune bassein nii suurt tööd territooriumi ja pinnase ettevalmistamiseks ning basseini ehitamiseks, ühtlasi pole settebasseini vaja kaevandustegevuse lõppemisel killustikuga tagasitäita.

Ka hooldus- ja käitlemiskulud on antud settebasseini puhul väiksemad. Näiteks on tänu suuremale mahutavusele võimalik paindlikumalt valida aega basseinist vee väljapumpamiseks ja ka pumpla tööd on võimalik sättida soodsama elektri turuhinnaga tundidele.

Uue settebasseini ja pumpla ehitamise vajadus tekkis seoses Estonia kaevanduse mäetööde liikumisega lõuna suunas. Keskkonnamõjude vähendamise ja tootmise efektiivsuse tõstmise eesmärkidest lähtudes projekteerisid Estonia kaevanduse insenerid kaevanduse edelatiiba pumpla ja maa-alla, ammendatud kambriplokkidesse, settebasseini.

Lisaks uuele maa-alusele settebasseinile on Estonia kaevanduses kasutuses veel viis maapealset settebasseini. Settebasseine kasutatakse kaevandusvee settimiseks.
Kaevandusvesi on vesi, mis pumbatakse kaevandusest välja, et kaevandust kuivana hoida ja kaevandamist võimaldada. Kaevandusvesi suunatakse pärast settebasseinides puhastamist tagasi loodusesse.

Eesti Geoloogiakeskuse andmetel on kaevandusvee allikaks valdavalt sadevesi, mis moodustab karjäärides 80 protsenti ja allmaakaevandustes ligi 50 protsenti kaevandusveest. Aastas juhitakse läbi Estonia kaevanduse settebasseinide loodusesse orienteeruvalt 60-70 miljonit kuupmeetrit kaevandusvett.