Poola ähvardab antisemitismist rääkinud ajaloolase ordenist ilma jätta
Poola presidendi ähvardus jätta mainekas poola päritolu USA ajaloolane ilma teeneteordenist, sest ta on toonud päevavalgele ebamugavaid fakte antisemitismist Poola ajaloos, on tekitanud pahameelt nii kodu- kui välismaal.
President Andrzej Duda kantselei teatas hiljuti, et Princetoni ülikooli ajaloolaselt ja sotsioloogilt Jan Tomasz Grossilt võidakse võtta ära talle 1996. aastal omistatud orden, mis anti kommunistlikus Poolas teisitimõtlejana tegutsemise ja panuse eest ajalooteadusse.
Grossi karistamine näib olevat osa konservatiivse võimuerakonna Seadus ja Õiglus soovist pöörata tähelepanu Poola ajaloo auväärsetele episoodidele ja salata maha vähem kuulsusrikkad, mis võiksid kahjustada riigi mainet.
Mitu Poola ajaloolast ütlevad avalikus kirjas, et Grossi ordenist ilmajätmine kätkeb endas ohtu teadustöö vabadusele. Nende sõnul on Gross teeninud ära tänu ja austuse, sest ta on vallandanud nii hädavajaliku debati mineviku üle.
Kirjale on allkirja andnud tuntud ajaloolased, holokaustieksperdid ning teised Poola ja välisriikide ülikoolide teadlased.
Ka maailma juhtiv juudi inimõigusorganisatsioon Simon Wiesenthal keskus nõudis teisipäeval, et Poola valitsus lõpetaks Grossi tagakiusamise. Tema vastu suunatud sammud "näivad olevat poliitiliste motiividega katse hirmutada ja ähvardada kõiki, kes paljastavad Poola antisemitismi ajalugu".
Poola uus valitsus valmistab ka ette seadust, mille alusel saab karistada kuni viieaastase vangistusega igaüht, kes nimetab natside surmalaagreid "Poola laagriteks".
Poola ametiisikud nõuavad pidevalt parandusi, kui maailma ajakirjandus või poliitikud nimetavad natside poolt okupeeritud Poolasse rajatud surmalaagreid, näiteks Auschwitzi, Poola laagriteks. Isegi kui seda kasutatakse vaid geograafilise mõistena, jätab see Varssavi sõnul mulje, nagu vastutaks holokausti eest Poola.
2012. aastal nimetas Auschwitzi "Poola laagriks" ka USA president Barack Obama, kes väljendas hiljem kahetsust.
Teise maailmasõja ajal oli paraku ka juhtumeid, kus poolakad tapsid juute, ja just seda valusat kohta on tabanud Gross. Ta käsitleb oma raamatutes muu hulgas 1941. aasta Jedwabne veresauna, milles linna poolakatest elanikud tapsid kohalikud juudid - kokku umbes 340 inimest.
Liberaalsed poolakad nõustuvad, et tõendid osutavad poola süüle Jedwabne veretöö eest, ja on toetanud avalikku andekspalumist.
Seaduse ja Õigluse toetajad ja teised parempoolsed väidavad aga, et tapatalgute taga olid sakslased, kes varustasid kohalikud kurjategijad relvadega ja saatsid nad juute tapma - Poola ühiskond ei pea end selles süüdi tundma.
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: BNS